Kolumnist John Ivison ennustab, et järgmistel valimistel keskenduvad kolm suurparteid keskklassi häälte jahile (NP, 17.10.). Ilmselt just selletõttu oli tänavune rekordilise pikkusega kõne üsna kirev, meenutades erinevatest toiduainetest kokkusegatud rosoljet. Selles pöörati palju tähelepanu keskklassi tarbijatele ja nende huvidele.
Tõepoolest – miks oleme sunnitud telekommunikatsiooni „hiidudelt” ostma puntrate kaupa telekanaleid, mida me kunagi ei vaata? Rõõm kuulda, et edaspidi jääb kliendile õigus valida, milliseid kanaleid ta soovib osta. Ka kõikvõimalikud „peidetud” lennuvälja ja muud maksud kavatsetakse elimineerida. Ja miks me peaksime maksma samade kaupade eest Kanadas kõrgemat hinda kui USAs? Viimasel ajal tekitab nördimust ka asjaolu, et postiga saadetavate (paber)arvete eest tuleb adressaadil maksta täiendavat tasu, mida valitsus ei pea õigeks. Ka telefonitariife lubatakse alandada, rongiliikluse ohutust parandada jm. Iseasi, kas selliseid „olmeprobleeme” on mõttekas lahata just esinduslikus troonikõnes; lõhnab tõesti nagu populistliku valimiskampaania järele. Neid asju saaks ehk reguleerida ministeeriumide määruste jt aktidega. Eksperdid hoiatavad juba, et kõigi nende plaanide elluviimisega võib kaasneda bumerangi efekt ehk vastavate teenuste hinna tõus.
Kaalukama poole pealt anti kõnes anti teada, et valitsus tasakaalustab eelarve aastaks 2015 ning külmutab oma kulutused.
Tänavu on valitsusele valmistanud peavalu mitmete senaatorite pillav eluviis. On irooniline, et just senati saalis peetud kõnes nenditi vaid vihjamisi senati reformi vajalikkust. NDP juht Thomas Mulcair süüdistas hiljem CBC-le antud intervjuus Harperit „kanali vahetamises” ehk senati skandaalide kinnimätsimises.
Troonikõne naelaks oli teade, et peatselt allkirjastatakse Kanada-Euroopa Liidu vabakaubanduslepe, mille ettevalmistused on kestnud aastaid. Peaminister Stephen Harper sõitiski juba neljapäeval Brüsselisse selle viimaseid üksikasju lihvima. Kui opositsiooniparteide juhid asusid pärast kõne lõppu valitsust ja peaministrit ründama (mis kuulub muidugi asja juurde), olid nad üsna kidakeelsed ja ettevaatlikud selle ajaloolise lepingu kritiseerimisega, sest prognooside kohaselt elavdab see riigi majandust ja võimaldab vähemalt 80.000-le inimesele tööd.
Ajaleht The Toronto Star on oma juhtkirjas (16.10.) väga kriitiline käesoleva troonikõne suhtes, nentides, et kõne oli tõesti tarbijasõbralik, kuid meenutas vaid tulevikuvisioonita poliitilist etendust. Aga ega pole vist kunagi olnud troonikõnet, millega kõik oleksid rahule jäänud.
Elle Puusaag
