Poliitika on olnud üle aegade paljudele kui hüppelaud. Vahetatakse erakondi nagu kuubi, värve sõltuvalt sellest, kuidas tuul puhub. Pahatihti mitte riigi, vaid enese huvides. Mõnele on poliitika karjääriks, eluaegseks kutsumuseks. Kaheks näiteks on Winston Churchill ja praegune USA president Joe Biden, mõlemad poliitikas enam kui pooleks sajandiks. Biden on jäänud demokraadiks; Churchill oli 20 aastat liberaal, siis enam kui 30 aastat konservatiiv. Churchill oli aga vaieldamatult poliitikas riigi huvide tõttu.
Ning on neid, kes peavad silmas rahvusvahelist areeni, kui koduvõimlates kõik tuleviku võimalused on kas ammendatud või kahanenud. Tihti ka selleks, et vältida kohustuste omaks võtmist, vältimaks skandaale või lihtsalt enese huvides teadlikult liikudes haljamale tööpõllule.
Eestis on viimased päevad näidanud piltlikult saltosid ja kukerpalle. Nädala uudiste hulka kuulub Keskerakonnast poliitiku Reformi ridadesse astumine ja gallupid, mis kinnitavad Isamaa kasvavat populaarsust ning koalitsioonis olevate üha kiirenevat langust. Seda kõike enne Reformierakonna laupäevast uue juhatuse valimist, millel peaminister Kaja Kallas kavatseb jälle erakonnajuhiks kandideerida. Kuid tõenäoliselt viimast korda.
Teisipäeval andis Kallas mõista, et ta on sihi seadnud hoopis kõrgemale ametikohale. Seda võõrsil olles, mitte Eestis. Kallas osales Politico riigikaitse tippkohtumisel Washingtonis, kus arutati mitte ainult Ukraina, Iisraeli sõjategevust, aga ka paljudes riikides olevat legislatiivset suluseisu. USA esindajatekojas on tõsised lahkhelid, tegevus lõhestatud vana spiikri kukutamise ja uue valimise tõttu. Ka on naaberriigis kuumenemas presidendikandidaatide valimiskampaaniad.
Eestis on Riigikogu juba pea kolm kuud, augusti lõpust saadik, näinud pidevalt opositsiooni samme koalitsioonivalitsuse tegevuse halvamiseks. Kallas pole suutnud adekvaatselt selgitada omapoolset osalust seoses ta abikaasa seotusega Venemaaga äritsemisega. Kuid Ukraina toetajana on Kallas pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja kiitust.
Kaja Kallas keeldub tagasi astumast valitsusjuhi kohalt. Kuna ilmselt on tal juba tuleviku võimlejate, sportlaste keeles märk maha pandud, silmad hüppe suunas. Kõrgemale ja kaugemale ikkagi, kuna Kallas teatas pressile oma huvidest kandideerida Jens Stoltenbergi kohale. NATO peasekretäri omale. Stoltenberg on ametis tuleva aastani. Selleks ajaks peaks Kallasel oma matirutiin juba selge olema. Kuid hüplemist võib oodata, alul paigal, siis kohalt kohale.
