Kuigi enamus alliansi Euroopa riike ja ka Kanada pole suutnud kaitsekulutustele eraldada 2% SKT-st, siis ometi moodustab nende kollektiivne panus $300 miljardit, mis on rohkem kui Hiinal ja Venemaal kokku. Admiral Stavridis on veendunud, et olukorras, kus Venemaa on annekteerinud Krimmi ning okupeerinud Ukraina, Moldova ja Gruusia alasid, ilmutades ühtlasi ambitsioone NATO lõhkumiseks, peaks allianss suurendama ja tugevdama oma kohalolekut Euroopas.
Euroopal ja USA-l on muidugi erinevaid prioriteete ja mõttemalle. Välispoliitika ekspert Robert Kagan on öelnud: “On aeg lõpetada teesklemine, nagu jagaksid Euroopa ja USA ühte arusaama maailmast. Seepärast on peamistes strateegilistes küsimustes ameeriklased pärit Marsilt ja eurooplased Veenuselt.”
Ameerika politoloog Francis Fukuyama väitis oma maailmakuulsas teoses “Ajaloo lõpp ja viimane inimene”, et ajalugu kui ideoloogiate võitlus on pärast Berliini müüri langemist ja külma sõja lõppu suuremalt jaolt lõppenud. Viimaste sündmuste valguses on ta aga sunnitud tunnistama, et see pole siiski nii ja transatlantilistes suhetes on teatud lõhe.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Eesti-taolistel väikeriikidel on selles olukorras eeliseid ja oma nišš, kuna nad saavad nad olla paindlikud ja kasulikud teistele liikmesriikidele ehk teisisõnu – olla sillaks.
Pole kahtlust, et transatlantiline ühtsus on ülimalt oluline ka aastal 2016. USA president George W. Bush ütles kunagi Poolas, et kui Euroopa ja Ameerika on ühinenud, ei saa “ükski probleem ja vaenlane meile vastu”.
Elle Puusaag
