Sel suvel on olnud rahulikult, aga mitte täielikult kiredevabalt, kaalutud punamonumentide teisaldamist, nende all asuvate sõdurite, sõjaohvrite säilmete ümbermatmist. Mitmes kohas on see juba toimunud – hiljuti Rakveres 21. juulil, Nõo alevikus möödunud nädala alguses. Eetiliselt ja ilma konfliktita. Seda tuleb teha arvestades hetkeseisuga, kui Moskva taas sõjakalt demokraatlikku riiki ründab, sõda Ukrainaga alustati väljamõeldud alusel. Et Ukrainat fašismist puhastada, seal olevat ju neonatsid tegutsemas. Milline umbluu.
Teravam olukord on Ida-Virumaal, nimelt Narva jõe kaldal asuva Punaarmee tankimonumendi eemaldamisega. Teadagi on Narva elanikkond peamiselt vene rahvusest ja tanki juurde kogunetakse tihti eelkäijate mälestamise ettekäändel.
Sel nädalal oli siseminister Lauri Läänemets Narvas. Tema sõnul „tanki kui agressiooni sümbolit peame Narvast ära viima“. Riigikantselei juurde moodustatud selliste punamonumentidega tegelev komisjon on olukorraga tegelemas. Et leevendada vastupanu, pakkus Läänemets teha Narvale toetuspakett. Minister kavatseb seda mõtet valitsusele esitada. Läheb tank, langevad toasooja hinnad ja tuuakse Narva haiglasse uuendusi. Läänemets rõhutas dialoogi vajadust. Kahtlemata julgeolekukaalutlustel, pingete leevendamiseks. Mida meie idapiiril paraku on.
Keerulisem on Tartu Raadi ühishaud ja sealne punamonument. Mis olla „kunstiliselt heal tasemel“ ekspertide järgi. ERMi lähistel asuvas ühishauas võib olla sadu surnukehi. See on paras mure. Tartu Postimehe järgi on punamonumente leida ka võpsikust. Läheb aega, mis läheb, on vajalik okupatsiooni ülistavaid objekte teisaldada ja säilmeid matta mujale.
Tõnu Naelapea, Toronto
- Loe lisaks: Punamonumendid
