Rahvakoosolekul osalesid Andres Herkel (Vabaerakond); Eerik-Niiles Kross (Reformierakond); Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE); välisminister Sven Mikser (Sotsiaaldemokraadid); Meelis Niinepuu (Eesti 200); justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa); ja Imre Sooäär (Keskerakond). Kõik peale Madisoni, kes oli Torontos kohal, osalesid virtuaalselt online-videosalvestuse kaudu. Paneeli juhtisid, Kanada Eestlaste Kesknõukogu (EKN) esimees Marcus Kolga ja Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhataja professor Andres Kasekamp.
Eesti aukonsul Torontos Laas Leivat pidas avasõna. Ta mainis sarnasusi kodumaal ja võõrsil elavate eestlaste vahel ja rõhutas, et väliseestlastel on õigus osaleda Eesti valimistel, kuid sellega kaasneb ka kohustus. On väliseestlasi, kes kaebavad, et nad pole Eesti poliitikaga kursis. Leivat meenutas kõigile pealtvaatajatele, et interneti vahendusel on kõigil võimalik end Eestis toimuvaga kursis hoida.
Internet ja digitaalne areng on aidanud taasiseseivunud Eestil saada edulooks nii Ida-Euroopas kui ka terves maailma. Selle valguses tõstis Marcus Kolga esile uut globaalsetele eestlastele pühendatud veebiportaali. Portaali «Globaalne Eesti» on loonud Kanada eestlased kingitusena Eesti rahvale EV100 raames. Portaal pakub tasuta globaalset võrgustikku ja ühist virtuaalset kohtumispaika eestlastele ja nende sõpradele kogu maailmas, pakkudes potentsiaalset täiendust e-riigi olemasolevale e-residentsuse programmile.
E-residentsus pakub turvalist digitaalset identiteeti ka välismaalastele, võimaldades neil kasutada riigi e-teenuseid. Programm on olnud edukas, kuid kui 2018. aasta detsembris esitleti e-residentsuse valge raamatu 2.0 versiooni, rõhutati, et on vaja arendada edasi ka e-residentsust kui kultuurilist platvormi.
«On aeg hakata tähelepanu pöörama kultuurilise platvormi arendamisele, mis aitaks tänu e-residentsusele Eesti intellektuaalset sfääri ja ühiskonda globaalses digimaailmas veelgi suurendada,» kommenteeris e-residentsuse avaliku suhete juht Arnaud Castaignet detsembris.
Digitaalteemad ei olnud tegelikult arutelus domineerivad, palju räägiti hoopis sellest, kuidas väliseestlased saaksid Eesti riigi arengule mitmel eri moel kaasa aidata. Vestlusringis püstitati neli küsimust: kaks Kolgalt ja kaks Kasekampilt.
Kolga keskendus globaalsetele eestlastele ja küsis, kui olulised on eestlased välismaal ja kuidas Eesti riik võiks nende eestlastega paremini suhelda. Lisaks küsis ta, mil määral erakonnad toetavad teadmiste suurendamist Eestis globaalsete eestlaste kohta.
Suur osa arutelust pühendati topeltkodakondsusega seotud küsimustele, mis on Eesti seadustega tehniliselt keelatud. Paljud eestlased võõrsil ja nende järeltulijad omavad aga nii Eesti kui ka nende sünniriigi kodakondsust. Enamik osalejatest toetas topeltkodakondsuse seaduste lõdvendamist.
Mainiti ka osa väliseestlaste arvamust, et globaalsetele eestlastele peaks olema riigikogus mõni koht, kui mitte spetsiaalne esindaja suursaadiku või ministri näol.
Kasekamp otsis üldisemaid seisukohti ja küsis, kuidas väärtuste ja huvide konflikt peaks mõjutama Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat. Ka lasi ta erakondadel ennustada, milline on Eesti kümne aasta pärast.
Seejärel vastati publiku küsimustele, ka elektrooniliselt üle maailma saadetud küsimustele. Teiste teemade hulgas puudutasid need järgmisi teemasid: mil määral on võimalik olla eestlane ilma eestikeelsuseta; kuidas tugevdada koostööd väliseesti kodanike ajateenistusse minekul; ja kuidas vältida kasumi liikumine riigist mujale, nt läbi koostöö Toronto Eesti Ühispangaga.
Suurem osa arutelust toimus inglise keeles, kuigi publiku küsimustele vastati enamasti eesti keeles. Üritust oli võimalik jälgida otseülekande vahendusel nii ERRist, Postimehest kui ka YouTube'ist. Korraldajate ja osalejad jäid üritusega rahule.
«Rahvakoosolek ületas minu ootusi,» ütles Marcus Kolga. Võttes arvesse kõigi oluliste parteide ning kahe valitsusministri osalemist lisas Kolga, et see on kindlasti positiivne samm tulevaseks koostööks, kes iganes Eestis valitsuse moodustavad.»
Andres Kasekamp jäi samuti rahule. «Mul oli hea meel ja olin mõnevõrra üllatunud, et kõik partei esindajad olid üldjoontes optimistlikud ja positiivsed Eesti tuleviku osas ja ei tegelenud omavahelise poriloopimisega,» sõnas Kasekamp pärast üritust.
Eesti diasporaa tunneb praegu end Eestiga seotuna. Eesti riigi ja edusammude üle ollakse uhked. See on nii suuresti tänu kattuvatele väärtustele. Valimistel on aga vähemalt üks partei, mis ähvardab selle ühenduse katkestada. Eesti riik ei tohiks aga pidada globaalsete eestlaste toetust iseenesestmõistetavaks.
Juku Gold, Toronto
Loe ka siit: Postimees.ee: Juku Gold: globaalsed eestlasedJuku Gold: globaalsed eestlased
Pühapäeval, 24. veebruaril 2019. a toimub taas Toronto Raekoja rõdul Eesti Vabariigi 101. aastapäeva auks pidulik lipu heiskamine – KÕIK ON OODATUD, KÕIK ON KUTSUTUD!!!
