Subscribe Menu

Karla kalendrisaba: Peaasi

Nigu sa küsima akkad, et mis peaasi on, siis kargab kohe kümme ninatarka püsti ja kõik õikavad nigu ühest suust, et peaasi on müts. No sest pole kedagi, et nad sedasi ütlevad. Aga irmu ajab peale, et sellest kümnest kahessa vai ühessa usuvadki, et nii on. Et kui mehel on uhke müts, tärniga ees vai sulega kõrva veeres, siis pole pead sisse vajagi. See paneb mõtlema ja mina kui vanamoeline inime olen arjund selleks kasutama pead, ükskõik kas mütsiga vai ilma.

Kargu Karla

Mulle meeldib eesti rahvatarkust uurida ja teiste rahvaste oma kah. See on tekkind lihtsa rahva kogemustest ja tähele panemistest, seda tasub uskuda. Aga veike nihv on siin kah sehes: sa pead olema kindel, et õigeste aru saad. Kõik ütlemised ei ole sirged nigu luuavars, need on tihti lausutud tähendamise sõnade kaudu. Aritud inimeste keeles pidada see olema allekoorija, Ärman kunagi ütles. No minu pärast olgu ta allekoorija vai alleluuja, aru pead sa tast saama, muidu pole mõtet lugeda.

Üks vanarahva ütlemine käib nii, et palju päid ei mahu ühe mütsi alla. No see on õige küll, aga mina olen kah vanarahvas ja küsin, et mis sellest? Muidugist ei mahu ja ei tohigi mahtuda, igal peal olgu ikke oma peakate. Aga see pole ju ültse tähtis, sest mütsist ei olene tuhkagi, mõtlemise aparaadid on mütsi all. Igakord ei ole kah. Mõnikord on mütsi all ainult nagi ja nagi ei mõtle. Isegi siis mitte, kui ta juhtub olema inimese kaela külge kinnitatud. 

Müts peab olema mehel kindlalt peas. Nii kindlalt, et tuul teda ära ei vii. Aga mitte nii kindlalt, et silmad ja kõrvad kinni katab ja arunatukesegi eksiteele juhatab. Kui ikke on vaja tarku ja tähtsaid otsuseid teha, siis tuleb kõik pead tööle panna. Mina pole oma pika elu jooksul veel kahte pead näind, mis täpselt sama moodu mõtlevad ja tänan taevaisa, et see nii on. Igas peas on iva, aga kunts on need ivad aganatest eraldada, läbi sõela lasta ja sellest nii ead jahu teha, et leib süia kõlbaks. Kogu perele, mitte ühele vai teisele, söögilauas on vaja armoonijat.

See tuulamise protsess ei ole lihtne ega kerge, ikke kipub uutseleiba aganaid sisse jääma. Keski ei usu, et tema peas kõlkaid kah on ja see teeb vahel paksu pahandust. Nii kui üks üppab, nii viis vai kuus virisevad ja vinguvad. Aga ka sellest saab üle, kui meeles pidada, et ühtegi suppi ei sööda nii palavalt kui teda keedetasse. Ja et lahja rahu on parem kui rasvane riid.

Nii et müts on müts, aga peaasi on ikke pea ja peas olgu aru, mis keelab tühja tüli ja kaklemise. Üks vana tarkus ütleb, et rusikad on igaühel, aga mõistust ainult mõnel. Meie oleme veike rahvas, katsugem kõik olla need mõned. Rusikaid saab taskus kah oida.

Read more