Kohalikud käsikellade ansamblid liitusid Arsisega ning mängisid koos kaks lugu – Wagneri Intermezzo ja Edvard Griegi pala Hommik. Kui silmad sulgeda, kõlas see muusika nagu sümfooniaorkestrilt!
Võib tõdeda, et noored esinesid suure vaimustusega, mis võlus kogu ca 80-liikmelist publikut. Arvatavasti oli allakirjutanu ainus eestlane nende seas. Kontsert pakkus unikaalse muusikalise elamuse kõigile. Kui mängiti Hatšaturjani “Mõõkade tantsu”, läksid noored muusikud nii hoogu, et lausa tantsisid ise oma muusika saatel.
Kuigi olen enne kuulnud käsikellade ansamblit, ka Arsist, adusin, et need helid, mis teisipäeva õhtul kirikut täitsid, olid uskumatud. Ei teadnud, et käsikellasid saab mängida niisuguste nüanssidega, nagu need noored mängijad seda tegid. Aivar Mäe pälvib palju kiitust oma suure ja viljaka töö eest.
Ka dirigent Mäe palade tutvustused olid igati asjalikud, just parasjagu huumoriga segatud. Alguses tutvustas ta Eestit ning küsis, kes on Eestit külastanud. Kümmekond kätt tõusis seepeale õhku. Pärast kontserti oli mul meeldiv võimalus Arsise noortega vestelda. Kiitsin nende mängimist ja entusiasmi ning soovisin neile edu edasiseks muusikaliseks arenguks.
Lõppkokkuvõttes oli kontsert väärikas tutvustus Eestist ning tema muusikatalentidest.
Agu Ets
