Ekspeaminister Mart Laar võrdleb 1918. a toimunud Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Tiefi valitsuse analoogilise katsega 1944. a. Mõlemal juhul püüti ära kasutada võimuvahetusel tekkinud vaakumit.
Tiefi valitsus oli väljapääsmatus olukorras – puudusid nii sõjalised kui majanduslikud vahendid. Sinimägedes ja Emajõe rindel lahinguid pidavate üksustega polnud mingeid kontakte.
22. septembril hõivas punaarmee Tallinna. Pika Hermanni tornis lehvinud sinimustvalge asendati punaplaguga, mis kuulutas uue sünge okupatsiooniaja algust.
Sel ajal Harjumaal Kiviloo mõisas oma üksusega viibinud admiral Johan Pitka püüdis veel omalt poolt midagi ära teha. Soomepoisid ja Saksa sõjaväest deserteerunud noored kogunesid Keilasse. Vastupanu juhtis kpt Elmar Miil, kelle abilisteks olid soomepoisid, teiste seas ka meile tuntud kirjanik Arved Viirlaid. Kahjuks puudusid nendel entusiastlikel noortel lahingukogemused, oli vaid tahe ja soov Eestit päästa. Punaarmee tankid murdsid eestlaste kaitsest läbi, põrmustades viimasegi lootuse Eesti Vabariigi taastamiseks.
Vaid mõni tund enne punaarmee saabumist olid pealinnast lahkunud Tiefi valitsuse liikmed, kes kogunesid Läänemaale Põgari külla ning ootasid seal evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. Paat saabus aga mootoririkke tõttu alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid valitsuse riigisekretär Helmut Maandi. Põllutööminister Kaarel Liidak varjas ennast nõukogude võimu eest põranda all ning suri 1945. a. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma. Otto Tief suri pärast karistusaja kandmist Lätis.
Need olid aatelised riigimehed, kes uskusid Eesti vabadusse ja paremasse tulevikku. Ehkki nad teadsid, et tegemist oli lootusetu ettevõtmisega, täitsid nad lõpuni Eesti Vabariigile antud vannet. Nende lühiajaline tegutsemine kandis ajaloolist vilja, olles nurgakiviks Eesti Vabariigi valitsuse tegevusele eksiilis, mis andis 1990ndate alguses täiendava poliitilise ja õigusliku aluse Eesti Vabariigi taastamiseks järjepidevuse alusel.
Alates 2007. aastast tähistatakse Eestis 22. septembril vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päeva, millega teadvustatakse Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist 22. septembril 1944. Sama päeva tähistavad venelased Tallinna „vabastamise päevana”. Vene rahvusest ajakirjanik Jevgeni Kristafovitš pöördus sel päeval laitmatus eesti keeles eestlaste poole, öeldes, et kui vabastajad lahkuvad riigist, siis okupandid jäävad. Kristafovitš nentis, et tal on häbi Venemaa 50 okupatsiooniaasta pärast Eestis ja ta vabandas nende tegude eest. See oli tõesti mõjuv ja kõnekas pöördumine.
Elle Puusaag
