Kõneleja andis kõigepealt ülevaate ja iseloomustuse viikingitest kui muinasskandinaavia päritolu meresõitjaist üldse. Esimesed neist jõudsid Kanadasse juba tuhat aastat tagasi. Eestlasi nende hulgas teadaolevalt ei leidunud, kuigi ka nemad sooritasid juba tollal viikingiretki. Teadlaste hüpoteesi kohaselt olid sellised retked tingitud rahvastiku survest ja kodumaal tekkinud poliitilistest rahutustest. Viikingite eesmärk oli leida koht, kus nad võiksid säilitada oma vanad kombed ja tavad tundmata end poliitiliselt ohustatuna. Viikingiretked sooritati omaalgatuslikus korras enda muretsetud laevadel.
Eestlaste seas lõi viikingi veri uuesti välja tuhande aasta tagant ehk vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu. Paljud sõja ajal Rootsi põgenenud eestlased asusid otsima stabiilsemat ja turvalisemat eluaset, eriti peibutas Ameerika manner oma paremate majanduslike võimalustega. Et legaalsel teel ümberasumine oli mitmetel asjaoludel raskendatud ja aega nõudev protseduur, otsustati Rootsist lahkuda samal viisil, kui sinna oli saabutud. Üks ohtlik merereis oli juba õnnelikult sooritatud, miks mitte jätkata viikingite traditsiooni: omal algatusel enda soetatud alusel.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
