Subscribe Menu

Kaks sammu edasi, üks tagasi

Paradoksaalselt käib iga inimkonna saavutusega käsikäes ka langus. Eriti ilmekalt pärast Teist maailmasõda. Tuumapomm leiutati, et lõpetada sõda.

Mis ka juhtus. Kuid vastasleeri huvid, USA riigireeturite majanduslik ahnus viis olukorrani, milles võis tõesti karta inimkonna hävingut. Külma sõjani, mis tänaseni pole päriselt kusagile kadunud, Venemaal on tuumarelvastus olemas. Lääneliitlased kartuses pole Ukraina kaitseks üles astunud, nagu inimlikkus ja moraalsus nõuaksid. Või Põhja-Korea megalomaania. Näiteid veelgi.

Hapukurgiaeg on õnneks kooliaasta algusega selja taga, tahaks loota, et peavoolumeedias oleks vähem täitematerjali kurjuse tasakaalustamiseks, eitades seda, et tõepoolest meie ülekoormatud maakeral on halba juhtumas enam kui head. Üheks kinnituseks on tihti ilmuvad tabelid, milles pannakse riike edurivisse. Peamiselt elukvaliteedi põhjal, tegur, mida tänapäeval elus on väga raske määrata.

Sellel nädalal saime taas teada, et Vahtralehemaal on parem elada kui kusagil mujal. Peale Šveitsi. Selles ülikallis riigis olevat kõige sobivamad, inimsõbralikud omadused – nii hariduse, majanduse, turvalisuse tasanditel, kui vaid kolme mainida, tagamaks head elu. ÜROsse kuulub 193 riiki. Vist enam kui pooltes neist ei sooviks keegi elada. Kuritegevuse, kodusõdade, korruptsiooni ja terrorismi tõttu. Kuid Google’i maailmauudiste portaalis vilksanud raport ei olnud kooskõlas mitme muu sarnasega, mida suvel sai sirvida. Nendes Kanada esikümnesse ei jõudnudki. Kuna igal sellisel raporti koostajal on oma kalduvus, raportitel on vildakus.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more