Põhja-Ameerika valitsusi on kaua domineerinud tsentrism ning vaid kaks erakonda, mis on mõlemal pool keskpunkti, nii Kanadas kui USAs. Euroopas aga pärast Teist maailmasõda on välja kujunenud fraktsionaalsus, võimetus leida seda nii idealiseeritud helget keskteed. Mis on olemas küll üldsuse hulgas moraalselt ja eetiliselt, kui arvestada tolerantsust. Sellest on aga välja kujunenud, jällegi ideaalina, multikulturalism ja vähemuste kummardamine, mis irooniliselt piirab just kõikide inimvabadusi.
Euroopas toimusid sel nädalal olulised valimised. Prantsusmaa on vaieldavalt moodsa demokraatia häll. Maailma üks suurvõime, tuumariik. ÜROs veto õigusega. Majanduslikult SKT järgi globaalselt seitsmendal kohal. Seega peaks kõigile korda minema, kuidas Pariisis otsuseid langetatakse. Rändekriis on viinud rassismini, paremäärmuslased (RN erakond) on kogunud jõudu. Gallupid ennustasid nende võitu. Rahvuskogu, parlamendi alamkoja valimistel aga jäid nad üllatavalt kolmandaks. Mis on tervitatav, nende rahvuspoliitika on inimvaenulik.
Ei ole realistlik, et nendest kolmest kaks saaks luua valitsuse. Vaated on liialt erinevad. Mis tähendab, et pisikesed erakonnad, kes tihti peale Roheliste, on kummaliste seisukohtadega, on need, kes peavad toetama koalitsiooni, milleta otsuseid langetada ei saa.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
