Algul planeerisin minna Randalu turnee esimesele kontserdile Mustveesse – põnev olnuks kogeda, kuidas võetakse meie esinduspianist vastu Peipsi-äärse väikelinna publiku poolt. Kadrioru lossi kuluaarides räägiti, et nii Mustvee, Abja kui Põltsamaa kontserdid läksid väga hästi. Tore, et kontserdiagentuur Uus Kontsert tõi muusikarõõmu väikelinnadesse, kuhu nii elitaarsed klassikamuusika kontserdid jõuavad harva.
Pühapäevane kontsert Kadrioru lossis oli erakordselt pidulik ja publikurohke. Kontserdi kava Mozart-Mendelssohn-Mozart oli lossikontserdiks nagu loodud.
Noorel orkestril on ees juba kontserdid Lätis ja Leedus ning loodetavasti tulevikus ka meist põhja pool asuvates Skandinaaviamaades. Alles kuuendat aastat tegutseval orkestril on selleks potentsiaali küllaga.
Eesti Vabariik 100 aastal loodud kammerorkester koosneb meie eliitmuusikutest – viiulite kontsertmeister on Arvo Leibur, tšellode kontsertmeister Aare Tammesalu. Salapärane nimi ME106 tähendab lahtiseletatult „Muusika Eestimaale Eesti Vabariigi 106. sünniaastapäeval“ – seega orkestri nimi järgmisel aastal on ME107. Orkestrit on Andrus Kallastu kõrval dirigeerinud veel Valle-Rasmus Roots ja Andris Veismanis Läti Rahvusooperist. Noorel orkestril on ees juba kontserdid Lätis ja Leedus ning loodetavasti tulevikus ka meist põhja pool asuvates Skandinaaviamaades. Alles kuuendat aastat tegutseval orkestril on selleks potentsiaali küllaga.
Dirigent Andrus Kallastu oli kokku pannud võluva kava Mozarti ja Mendelssohni noorpõlve teostest – Kalle Randalu esitas Mozarti klaverikontserdid nr 11 ja nr 14 (Mozartil on kokku 27 klaverikontserti). Imelaps Mozarti klaverikontsertide vahel kõlas teise imelapse, 11-aastase Mendelssohni keelpillisümfoonia nr 6. Helilooja Mozart oli ise ka suurepärane pianist ja oodatud esineja juba oma 6. eluaastast alates.
Kadrioru lossis Kalle Randalu kuulates oli lihtne end mõnele Mozarti 18. sajandil toimunud kontserdile mõelda – selleks aitas kaasa nii Randalu kongeniaalne Mozarti tõlgendus kui Euroopa losside atmosfääriga võrreldav Kadrioru lossi kaunis interjöör. Mozarti ajal toimusidki muusikaõhtud vaid lossides – esimesed avalikud kontserdid tulid alles Ference Liszti ajal. Liszt andis klaverikontserdi ka Tartu ülikooli aulas, kui ta oli Eestist läbisõidul Peterburisse.
Dirigent Andrus Kallastu on väga mitmekülgne muusik. Tallinna konservatooriumis õppis ta Eino Tambergi juures kompositsiooni ja kogus algul tuntust just heliloojana. Lisaks on ta õppinud dirigeerimist Euroopa parimate pedagoogide käe all. Kontserdireisid on teda viinud Soome, Saksamaale, Prantsusmaale ja mujale Euroopasse. Kõigele lisaks on ta nii Pärnu talvise nüüdismuusika festivali kui Pärnu suvise ooperifestivali kunstiline juht. Dirigeerimise kõrval astub ta üles ka interpreedina, esitades muusikat gregoriaani koraalist kuni ultramodernsete interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning on hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema ampluaa on tõesti muljetavaldav.
Lepo viskas õhku küsimuse: missugust muusikat kirjutaks Mozart, kui ta elaks tänapäeval. Enamus vestluskaaslastest arvas, et Mozart oleks suurepärane rockmuusik.
Kalle Randalu ja ME106 orkestri rütmierksat, põnevate kõlaleidudega esitust kuulates meenus üks naljatoonis vestlus helilooja Lepo Sumeraga. Lepo viskas õhku küsimuse: missugust muusikat kirjutaks Mozart, kui ta elaks tänapäeval. Enamus vestluskaaslastest arvas, et Mozart oleks suurepärane rockmuusik. Ega tal seetõttu sümfooniadki kirjutamata oleks jäänud. On ju Eestiski rockmuusikast väljakasvanud sümfoonikuid – näiteks võib tuua Erkki-Sven Tüüri loomingu. Siinkohal tasub meenutada, et Alo Mattiisen lõpetas Tallinna konservatooriumi oma esimese sümfooniaga. Kahjuks jäid vaid 37-aastaselt lahkunud heliloojal järgmised sümfooniad kirjutamata.
