Pagulusse ei põgenetud rõõmsalt ega majanduslikel kaalutlustel. Ei soovitud armastatud sünnimaad maha jätta. Kuid elud olid ohus, seda oli esimene okupatsioon, küüditamised valusalt kinnitanud. Paguluses hoiti eestlust uhkelt, nii südames kui välisvõitluses elujõulisena alles. Juhtides tähelepanu illegaalsele okupatsioonile ja liitlaste võimetusele taastada Eestile, Baltikumile, Ida-Euroopale vabaduse.
Hoiate käes ajalehte, mille nimi on Eesti Elu. Mitte Välis-Eesti Elu. Väljaanne sündis kahe pagulaslehe ühinemisest. Juba 1950. aastal, kui saabus Kanadasse arvukalt sõjapagulasi, eriti Rootsist, riigist, kust kardeti N. Liitu saatmist eestlastena, loodi Eesti Kirjastus Kanadas. Mitte Välis-Eesti. Ei keegi kirjastuse juhatuses, ka selle välja antud ajalehe toimetuses pidanud end muuks kui eestlaseks. Küll aga näiteks otsa tartlaseks, pärnakaks. Lähenemist kinnitasid siinsed Killamängud, kuhu maakonniti koguneti, hinnates murdekeeli ja kultuuri. Meie rikast omapära. Seda eestlastena.
Eesti Elu neli toimetajat on peale ühe, erand sündis Vabariigis, okupeeritud aegadel Eestis sündinud, elavad aga suur-Torontos. Ei keegi saa kahtlustada nende rahvuslikku häälestust, patriotismi.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
