CETA näol on tegemist triljonitesse dollaritesse ulatuva mammut-lepinguga, mille üksikasjad on lubatud teatavaks teha Ottawas 25. septembril ja mis kirjutatakse seejärel alla Brüsselis toimuval tippkohtumisel. Allkirjastatud ja ratifitseeritud CETA avab Kanadale 500 miljoni elanikuga ELi turu ning mõjub siinsele majandusele kindlasti virgutavalt. Ekspertide hinnangul luuakse CETA raames Kanadas 80.000 uut töökohta.
CETA on olnud peaminister Stephen Harperi valitsuse prioriteediks pikka aega, kuid selle sätete kooskõlastamine pole olnud lihtne. Pea igal sammul on olnud tõrkeid ja takistusi − seda enam, et leppe peavad ratifitseerima ELi 28 liikmesriiki. Muidugi on igal neist sellest oma nägemus ja ka oma huvid mängus. Nii teatas näiteks Saksamaa valitsus möödunud nädalal, et ta võib CETA-ga ühinemisest keelduda ühe spetsiifilise ja vastuolulise investeerimis-mehhanismi tõttu, mis nõudvat koguni kohtulahendit.
CETA allkirjastamine näis olevat juba käeulatuses, kui peaminister Harper ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso allkirjastasid mullu oktoobris selle esialgse variandi, aga läbirääkimised on veninud. Sellised üksikasjad nagu sea- ja loomaliha kvoodid, farmaatsiatoodete patendid, finants-regulatsioonid jpm osutusid läbirääkimistel eeldatust suuremateks komistuskivideks.
Läbirääkimistel olid ühedeks võtmeküsimusteks ka intellektuaalse omandi kaitse ja patendiõigusega seonduv. Paistab, et selleski osas on nüüd kokkulepe saavutatud. Nii on ravimitootjaid esindava organisatsiooni Canada's Research-Based Pharmaceutical Companies esindaja sõnul saavutatud konsensus, mille alusel siinsed firmad pääsevad oma toodetega Euroopa turule, kus tunnustatakse ka nende õigusi ja patente.
Quebeci endine peaminister Jean Charest ütles CBC-le, et mida kauem CETA läbirääkimised kestavad, seda enam on tõenäoline, et Kanada huvid jäävad tagaplaanile, eriti siis, kui EL alustab analoogilisi kõnelusi USAga. Eurooplased kaotavad Charest' hinnangul siis lihtsalt huvi leppe sõlmimiseks Kanadaga. Kanada on küll tähtis ja mõjukas riik, kuid tema majandus moodustab vaid alla 2% maailma omast, mistõttu tuleks lepingu allakirjutamist forsseerida. Pealegi vahetub ELi juhtkond oktoobrikuus. Barroso lahkumine ja sellega kaasnevad muudatused mõjuksid kindlasti pärssivalt CETA lõpliku sõlmimise protsessile.
Ometi on CETA-st tulenevad plussid ja eelised Vahtralehemaa jaoks tohutud. Kõigepealt annaks see Kanadale ELi näol teise peamise tariifivaba kaubanduspartneri ja vähendaks märgatavalt riigi sõltuvust USA turgudest.
CBC ajakirjanik Susana Mas toob esile mitmeid eeliseid, mis CETA jõustumisega kaasneksid. Kõigepealt elimineeriks see ca 98% ELi tariifidest, mis praegu kehtivad paljudele Kanadast eksporditavatele toodetele. Teiseks, ja ehk isegi olulisemaks eeliseks on see, et siia imporditavad Euroopa tooted, sh toit, veinid ja isegi autod, muutuvad märksa odavamaks – seda samuti praegu kehtivate tariifide elimineerimise või vähendamise tõttu. CETA võimaldab oluliselt suurendada ka Kanadast eksporditava liha jt põllumajandustoodete kvoote. Ajal, mil eurooplased saavad võimaluse müüa meile rohkem juustu (senise 13.000 tonni asemel 29.000 tonni), avaneb kanadalastele võimalus saata üle mere Euroopasse rohkem muid piimatooteid (nt jogurtit, jäätist jm). Lisaks võimaldab CETA sõlmida erileppeid provintsi- ja munitsipaaltasemel. See on optimistlik väljavaade, mis kahtlemata elavdab samuti riigi majandust.
Ehkki kõik näib ülimalt positiivse ja roosilisena, meenutavad skeptikud sarkastiliselt, et piimajõgesid ja pudrumägesid ning kaupade odavnemist lubati ka The North American Free Trade Agreement (NAFTA) sõlmimise eel, kuid sellele järgnes peatselt hoopis GST ehk käibemaksu kehtestamine. Kaupade ja teenuste hinnad on aga aastast aastasse hoopis tõusnud. Paljud hoiatavad ka, et CETA kõiki aspekte pole võimalik ette näha ja probleemid tekivad alles selle jõustumisel. Paljud tootjad ongi juba närviliseks muutunud. Nii Ontario kui Quebeci provintsivalitsused on juba palunud föderaalvalitsuselt garantiid, et juhul, kui CETA sellele pandud lootusi ei õigusta, makstakse piimafarmeritele kompensatsiooni. Tagalat tuleb ju kindlustada.
Pruugib meil vaid pöörata pilgud Moskva poole, kus kehtestati Kanada põllumajandustoodete impordile märkimisväärsed piirangud. Sanktsioonid tõstavad Venemaal märgatavalt toiduainete hindu, kus inflatsioon on juba nagunii suureks probleemiks. (Muide, kas pole see bumerangina toimiv moodus kummaline oma vaenlaste karistamiseks?) Või millist mõju avaldavad CETA-le kliimasoojenemisega kaasnevad ettearvamatud ilmastikunähtused? Aga see kõik on tulevikumuusika.
Muidugi oleks CETA allkirjastamine nii president Barroso kui peaminister Harperi poliitilise pärandi üheks suuremaks saavutuseks, lausa „kalliskiviks”. Kuid mitte ainult seda. Ajalehe The Vancouver Sun juhtkirjas (07.08.) nenditakse, et suured [riikidevahelised] kaubanduslikud tehingud, nagu seda on näiteks CETA, omandavad sageli poliitilise tähenduse ja tähtsuse. Viimane annab konservatiividele võimaluse eelolevate parlamendivalimiste eel viidata peaminister Harperile kui töökohtade loojale ja andekale majandusjuhile. Ja kes meist ei sooviks näha Vahtralehemaal paremat majanduslikku olukorda ja odavamaid kaupu siinsetel poelettidel!
Elle Puusaag
