Elades äärelinnajaos, kus on arvukalt pensionäre, meenub aastate eest kuuldu, kuidas üks kunde müüjalt küsis – et miks siin LCBO poes ei ole näha neid pisikesi, selliseid, mida lennates pakutakse, pudeleid, mida tasuta riigivanema kaela ümber on kinnitatud. Eesmärgiks kas tutvustada uut marki või tiivustada selle margi müüki. Vastus üllatas. Pensionäridest pikanäpumehed pistavad tasku. Rohkemat ei taha, pensioniga ehk ei saa asunikkugi osta. See suur kuritegu ei ole aga siiski, miski tõttu prooviti sellist pisivargust ennetada.
Nüüd aga on vohamas see jultumus. Teadagi on viin ja vein selline kaup, mida saab hõlpsalt taga-allees teistele müüa. Ja kui kambal on valvur ukse juures, kes teeb kindlaks, et kardavoid pole läheduses, siis midagi ei saa teha.
LCBO juhend oma töölistele on teadagi nende kaitseks. Sulide ja kurjategijatega ei tohiks sekeldada, mine tea, mis võib juhtuda. Politsei ei reageeri sellistele vargustele, kuna ajaks, kui nad sündmuspaika jõuavad, on kelmid kaua kadunud.
Paneb mõtlema, mida see meie ühiskonna kohta ütleb. Kui kanepi, marihuaana legaliseerimise logiseva loogika taga oli, et vähendada musta turgu, kaitsta noori – kuna viinapoes peab ju vanust kinnitama – siis ei tea kuidas sellisele kasvavale kuritegevusele jalg ette panna.
Võrdluseks, viimati Tallinnas olles, Stockmanni kaubaäris käies, märkasin seal ka viina, veini osakonda. Ei mingit turvavalvet, ei mingit muret. Ja kuna eestlane, venelane teatavasti naudib viina rohkem kui paljudes teistes maades tehakse, arvaks, et seal ju võiks sama toimuda. Kuid põhjamaine moraal ilmselt Toronto taolist suurviinavargust ei kaalukski.
See kõik käib maksumaksja rahakoti peale. Kuna provintsil on monopol, kärakat mujalt ei saa. Isegi kui LCBO toob sisse miljardeid aastakasumites, võib arvata, et sellised jultunud vargused ikka jätavad jälje. Isegi arvestades, et pudeli hinnast on määrav osa riigilõivud.
Sel teemal edasi – milleks on LCBOl neli või isegi rohkem korda aastas vaja läikival trükipaberil anda välja müügi-, kaupa tutvustavat ajakirja? Monopol on ju olemas, kuhu sa hing ikka lähed. Milleks siis reklaami teha?
Alkomonopoli töölised reageerisid arvukalt artiklile. Kuid anonüümsust soovides, mida ju tänapäevasel internetiajastul saab tagada. Iga kui viimane reaktsioon oli tänulik, et ajaleht juhtis tähelepanu sellele vohavale kuritegevusele. Leiti, et kardetakse, mida kurjategijad võiks neile teha. Kui juba julgevad avalikult päise päeva ajal nii tegutseda, siis mida nad veel võiks teha. Paar reageeringut oli ostjatelt, kes kannatlikult sabas ootasid, kuritegu nähes vahele sekkusid või valju häälega nõudsid seaduslikku käitumist. Kuid neid oli vähe. Inimlik on ju oma nahka hoida.
Võib kindel olla, et teema domineerib järgmiste nädalate ajalehtede, sotsiaalmeedia pinda. Kuna, nagu ülal öeldud, lihtsat lahendust ei leidu.
Teatud vanuses inimesed mäletavad neid päevi, mil ei olnud uhkeid poode, nii laialdaselt ägavaid riiuleid. Oli süsteem, kus astusid leti juurde, täitsid paberilipaka soovitud margile määratud numbriga, ulatasid kassapidajale. Kes eranditult, noh liialdus, aga siiski, oli vanem, tõsine onkel, kes tegi kindlaks pika passimisega, et esiteks ostja on küllalt vana, et viskust varuda, teiseks, et ta oleks kaine. Maksid kinni enne,kui isegi pudelit nägid. Misjärgselt anti sedel kolleegile, kes kadus lattu, tõi soovitu välja.
Tol ajal oli Ontario valdavalt valge. Ei soovi sugugi siduda kuritegevust nahavärviga, kahtlemata peegeldub praeguste viinavaraste hulgas kogu ühiskond, aga siiski, kui arvestades, et vanglasüsteemis on ebaproportsionaalselt palju mitte-valgeid, peab olema julgust sellist võimalust esitada.
Kuna on nii lihtne LCBOst lahkuda maksmata, kuna alkohol on ikka paljudele soovitud kaup, siis on ehk ainus lahendus palgata Jaan Jaago taolisi ukse juurde seisma, kes kurjategija kraest haaraks ja nii prii viina saamist peataks. Kuna politseil pole vastust, kestab selline tegevus kahtemata edasi. Võib huviga ootama jääda, kuidas provints mure lahendab. Sest LCBO on ikka suur sissetulekuallikas ja tänapäeva tolerantses ühiskonnas seadust jälgivate ausate inimeste õigust „karvast“ osta piirata, ei ole õige. Paras dilemma.
Tõnu Naelapea, Toronto
