Subscribe Menu

Kanada päevik – Jupiteri fenomen


Ladina keeles on tabav ütlus, mis on ka minevikus päevikutesse pääsenud. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härgadele (Quod licet Iovi, non licet bovi). Roomlased seletasid sellega topeltstandardeid. Kuigi jumalate ja härgade vahe on suur, on pigem tegemist sellega, et lihtinimene ei saa käituda nii nagu temast staatuse tõttu märksa kõrgemal. Siin riigis on Jupiter pahatihti kas poliitik või politseinik.

Ilmekalt kinnitab seda kaks hiljutist uudistesse jõudnud sotsiaalmeedias tähelepanu paelunud sündmust. Mõlemad on vägivallaga seotud. Nö Küünarnukivärav ehk siinses keeles Elbowgate keskendub peaminister Justin Trudeaule, kes parlamendis äigas – kas meelega või mitte, aga siiski oli füüsilises kontaktis eriskummalise rüselemise käigus vastaserakonna poliitikuga. Seda pärast alamkoja traditsioone eirates, kui ta ületas põranda, et konfrontatiivselt vaielda konservatiividega. Mitte ainult heade poliitiliste kommete rikkumine, aga provokatsioon.

Kuigi Trudeau on vabandanud, ja võib ausalt arvata, et see toimus kogemata, oli ta siiski sellise olukorra ülbelt loonud. Juhataks tähelepanu, et isegi kogemata kellegagi füüsilisse kontakti tulek võib viia seaduslikult kallaletungi süüdistuseni. Siinsel maal ollakse juba nii poliitiliselt korrektsed, et nö „assault” on isegi kellelegi jalgade ette sülitamine!

Paraku on liberaalidel selliste asjadega ajalugu. Trudeau vanem näitas demonstratiivselt pikka Peetrit ehk keskmist sõrme, lausudes ka sõna, mis tsiviilvestlusse ei sobi, protesteerijatele reageerides, kui tema oli peaminister. Nagu isa, seda ka poeg, egas käbi kännust… See aga pole veel kallaletung, see on ülbus. Peaminister Jean Chrétien haaras 20 aasta eest ühe protesteerija kurgust kinni, eks selliselt ju teisi kägistatakse. Chrétien muidugi soovis oma kuulsa Shawinigan käeraputusega protesti vaigistada. Teatavasti ohvril murdus rüseluses siis hambakroon, aga miskipärast ta süüdistust peaministri vastu ei esitanud. Ei tea miks – kas osteti ära?

Teine ülbe arvamus, et ollakse kuidagi teistsugused kui tavakodanikud, on seotud konstaabel James Forcilloga. Teda on kummaliselt süüdi mõistetud mõrvakatses, mitte aga mõrvas eneses. Mäletatavasti märatses noor teismeline Toronto trammis, vehkis noaga, „liputas” naisreisijate ees, arusaadavalt oli kõigil kõhe. Tramm sai aga rahvast tühjaks evakueeritud, ja pärast, kui teismeline keeldus oma noast loobuda, tulistas kordnik, tabades teda kolme kuuliga. Patoloogi järgi üks neist kolmest oligi surmav.

Seletamatult aga pärast väga lühikest vaheaega tulistas Forcillo jälle – seekord kuus korda! Üheksa kuuli, ajavahemikuga. Kuidas saab see olla mõrvakatse, kui on selgelt läbimõeldud tegu? Enesekaitsest ei saa juttu ollagi, videod näitavad, kuidas märatsev teismeline oli pärast esimest valangut trammi põrandal.

Olgu nende kohtuotsustega nagu on, hiljuti on Ontarios nähtud mitmeid kummalisi otsuseid, näiteks raadiosaatejuhi Jian Gomeshiga seotud. Kus suitsu, seal tuld, aga kohtunikud kahel korral ei võtnud süüdistajaid tõsiselt. Ent ometi, kuigi vaid neli naisterahvast astus ette, olevat politseile teda 20 ringis, kes ei julgenud kohtu ees tunnistada. Gomeshi aga pääses karistusest, kuigi ehk tsiviilmenetluste kaudu pole tema kohtupäevad veel selja taga.

Mis aga on Forcillo juhtumises eriti kummaline, on see sama jupiterlik lähenemine. Kordnik on süüdi mõistetud, ootab vaid karistus. Riigi advokaat nõuab kaheksa- kuni kümneaastast vangistust, mis on tavakohane seaduste järgi. Kaitseadvokaat aga, kujutage ette, nõuab kodust aresti!

Lahake olukorda, kuidas soovite, ajage juriidilised juuksekarvad lõhki, aga keegi ei saa ometi ütelda, et Forcillo ei võtnud jõhkralt inimelu. Ometi üheksa kuuli. Ning nüüd loodab karistuse veeta oma sohval telekat vaadates, süües, mida tahab, kuna tahab, magada, kunas soovib? Midagi on viltu.

Kuigi neid ridu kirjutades pole veel otsust langetatud, peab lootma, et kohtunik jääb mõistuse juurde ja saadab politseiniku trellide taha. Seal pole tal arusaadavalt turvaline olla, kui kurjategijad tuvastavad, et endine võmm on nende keskel, on kahtlemata ta elu ohus. Aga teatavasti on ju isolaatorkongid olemas neile, keda peetakse ohusolevaks. Nagu lastevägistajad. Ja kuigi kurjategijad oskavad ise karistust jagada, on ka selles kategoorias kummaline, et neid isegi vangis kaitstakse.

Isolaatorkong ei erineks ju kodusest arestist – peale mugavuste. Ja selle tõttu ei saa seda nahaalset soovi toetada, kodu ja kartsa ei saa võrreldagi. Just nagu Jupiteri ja härgi samas lauses, mis aga ilmselgelt kinnitab, et teine vana Vahemere piirkonnast pärit tarkus ei pea paika. Kui oled Roomas, siis tegutse roomlasena. Parlamendimäel ja politseimundrisse riietatult aga pole seda Roomat kuskil.

Tõnu Naelapea

Read more