Nüüd astus sel nädalal esile Ontario provintsi valitsus, et ka nemad tahavad lisada teadmata tuleviku muredele. Peaminister Doug Ford, kellel on enamusmandaat juba olemas, järgmised valimised oleks olnud viieteist kuu pärast, soovib kiirvalimisi. Küünlakuu lõpus tuleb valimiskasti ette astuda. Ford loodab praeguse populaarsusega pikendada oma ametiaega.
Just nagu Justin Trudeau tegi 2021. aastal. Tema lootis vähemusvalitsusest luua enamuse. Kuid juba siis mitmes Kanada provintsis põlatud poliitik ei saavutanud eesmärki, pigem vihastas ebavajalike valmiste tõttu isegi oma toetajaid välja. On ennustatud, et liberaalide erakond kaotab suurelt järgmised valimised, osaliselt toonase ning jätkuva elitistliku ülbuse tõttu.
Ontario provints on rahvaarvu poolest suurim Kanadas ja majanduslikult kõige olulisem. Viimase 60 aasta jooksul on olnud vaid üks ajavahemik, kui kahest suurest Vahtralehemaa erakonnast üks ei valitsenud Ottawas, teine Queen’s Pargis (1985-1990, kui Jean Chrétien oli pukis Ottawas, David Peterson Torontos).
Ajalooliselt on olnud Ontario sinine (konservatiivne), Kanada punane (liberaalne). Mõlemad erakonnad on loonud tugevad nö telgitagused organisatsioonid. Teame, et poliitikas ei ole tingimata isiksused, olgu nad kui tahes karismaatilised, niivõrd tähtsad kui hallid kardinalid, mõjutajad, kulisside tagused, siinses keeles tagatoapoisid backroom boys. Kuna mandaate peab saavutama nii linnades kui maal, muidu enamuseni ei jõuta. Veel, konservatiivid Ontarios ning nende ajalooline mõõdukus majanduspoliitikas tasakaalustab tihti liberaalide tuntud kulutuste ekstsesse. Vähemalt nii on politoloogide teooria.
Ford on juba mõnda aega kogunud valimisteks jõudu. Mõlemad ta oponendid on provintsitasandil alles rohelised, kuigi liberaalide juht Bonnie Crombie’l on linnapeana kogemusi. Ega Ford ise saa oma kogemustega uhkustada, aga populaarsuse on ta saavutanud just rahulolematute hulgas. Kes, nagu ülalmainitud, Petersoni populaarse valitsuse kukutasid 35 aasta eest. Sotsialistid NDP Bob Rae juhtimisel pääsesid valitsema, kuna pettunud vasaktsentristid toetasid neid, mitte liberaale.
Oleme unustanud, et enne Reagan-Mulroney sõlmitud vabakaubanduse kokkulepet NAFTA olid Kanada ja USA vahelised tariifid mõnes sektoris isegi enam kui 25 %. Ja kohalik majandus ei kiratsenud ühtigi.
Karta ei ole, et Ford kaotaks valimised, kuna ta valis aja, mil liberaalid on rohkem mures föderaalse olukorra, uue juhi valimise üle. Pole neil aega ega võimalusi provintsi aatekaaslasi, värvikandjaid toetada. Aga et Ford kinnitab need valimised Donald Trumpi võimalike kaubatariifide vastu võitlusele, on vale. Oleme unustanud, et enne Reagan-Mulroney sõlmitud vabakaubanduse kokkulepet NAFTA olid Kanada ja USA vahelised tariifid mõnes sektoris isegi enam kui 25 %. Ja kohalik majandus ei kiratsenud ühtigi. Praeguses olukorras on süüdi Aasia tõus odavamat kaupa maailmaturule tuues. Mäletavad ju paljud, et Kanadas oli suur tekstiilitööstus. Sokkidest talvejakkideni, kvaliteetseid riideid valmistati siin. Ametiühingud, mida Hiinas ja Vietnamis, Tais ei tunta kruttisid siinsed hinnad kõrgeks, vabrikud on uksed sulgenud. Isegi ülikalli talvejaki tööstur Canada Goose (nende sulevestki maksab $1 000) avas Hiinas vabriku, hindasid aga ei muutnud.
Kaaluksime kahe Globe & Maili juhtkirja taustal Fordi õigustust äkkvalimiste välja kuulutamisel. Möödunud reedese juhtkirja pealkirjaks oli, et Kanadal on aeg lõpuks enese eest välja astuda kui arvestatav riik. Mitte sõltuda USA otsustest, mida on nende mainitud viimase 60 aasta jooksul tehtud, eriti aga Chrétieni, Martini ja noorema Trudeau valitsuste, viimane markantselt, poolt. On liigutud vasallriigi, ehk läänimehe staatuse suunas. Laupäevane juhtkiri oli isegi julgem. Nimetas tariifide vastast võitlust kui kriisi kinnikatmist viigilehega.
Piibliloost Eedeni aiaga tuttavad teavad, et enne ussisõnade tõttu keelatud vilja maitsmist ei teadnudki Eeva ja Aadam, et nad olid ihualasti. Kui Jumal neid paradiisist välja heitis said nad sellest aru, katsid niuded kinni mitte ainult vaimse häbi, vaid ka füüsilise piinlikkuse tõttu. Lisaks siia veel kuulsa Hans Christian Anderseni muinasjutu. Vaid laps sai aru, et keiser on ihualasti. Täiskasvanud ei julgenud imperaatori uhke ametirüü puudumist mainida. Poliitikas on tihti nii.
G & M juhtkirjanikud – neid koostab kolleegium – leiavad, et Ford võimendab ohtu, kasutab laialdaselt kriisiks peetud tariifide tulekut õigustusega, et vaid tema suudab nõrgemaid hirmutavale, isegi ehk türanniseerivale riiukukele (paremat tõlget sõnale bully ei oska leida) Donald Trumpile vastu hakata. Mitte tundmatud nagu Crombie või NDP juht Marit Stiles, kes on oma erakondi vaid aasta, teine kaks juhtinud.
Tuleks arvestada, et ennustamatuid tegusid võib Trumpilt ohtralt tulla. Mõni on absurdne, megaloomaniat peegeldav. Nagu Mehhiko lahe ümbernimetamine Ameerika laheks. USA kooliraamatutes võib ehk sundida selle nime trükkmist, aga rahvusvaheliselt tuntud lahte ei saa ta isegi oma ohtrate täidesaatvate käskkirjadega teiseks tembeldada.
See nimi anti mäele kullaotsija poolt William McKinley auks 1899. aastal, Alaska valitsus aga pooldas möödunud sajandil seda muuta kohaliku põlisrahva nimetuse järgi Denaliks. Mis tähendab kõrge või pikk. Huvitavalt, siis kui tsaariaegne Venemaa haldas Alaskat kolooniana andsid venelased mäele nimeks Bolshaja gora – suur või vägev mägi.
Nende viimaste hulka, mis tuletavad meelde kuidagi kunagisi keisrite ukaase, oli 23. jaanuaril käsk Alaskas asuva Põhja-Ameerika kõrgeima mäe Denali nimetamine taas Mount McKinleyks. See nimi anti mäele kullaotsija poolt William McKinley auks 1899. aastal, Alaska valitsus aga pooldas möödunud sajandil seda muuta kohaliku põlisrahva nimetuse järgi Denaliks. Mis tähendab kõrge või pikk. Huvitavalt, siis kui tsaariaegne Venemaa haldas Alaskat kolooniana andsid venelased mäele nimeks Bolshaja gora – suur või vägev mägi.
McKinley on siinses kontekstis oluline. Ta on Trumpi üks eeskujusid, rakendas USAs protektsionistliku majandusliku kaitsesüsteemi. McKinley presidendina asetas Kanadale tervenisti 52% suuruse tariifi. Ta on ka ajalukku läinud kui atentaadi ohver. McKinley ajal, hiljemgi kõrgete tariifide all kannatav Kanada ei hävinud majanduslikult. Õppetund ajaloost on kasulik, eriti kuna praegu, mitte nagu McKinley ajal, ei saa majandussüsteemis isolatsioonis tegutseda.
Lõpetaks mõttega, et kaos tähendab ka vormitut ürgmassi. See on muidugi liialdus praegust poliitilist olukorda hinnates, kuid peaks rõhutama, et peata kanana, olukorda läbi mõtlemata reageerida Trumpi ähvardusetele pole Kanadale riigina ja Ontariole selle võtmeosana sugugi heaendeline lähenemine. Doug Ford on vaid osa võimalikust strateegiast, lahendusest.
