Kui aga seda küsimust Toronto kinnisvaraturuga arvestades täna esitada, siis vastuseks esitaks dollarites päris palju. Eriti, kui maja on investeeringu huvides ostetud võõramaa kodaniku poolt. Kuidas näiteks Pärsiast, Hiinast, Venemaalt leitakse selleks raha? Arvestades kaaskodanike keskmise sissetulekuga, majanduslike säästudega, on neis riikides võimalik sageli musta mänguga nii jõukaks saada, et suudaks siin eramu osta. Hea palgaga kanadalane ei jõua tänapäeval seda teha ilma tõhusa toetuseta.
Vahtralehemaal vohab bürokraatia. Ega linnatasandil teisiti ole. Puudub infrastruktuuri investeerimine, selle parandamine. Valitseb aga retoorika, et peame kuidagi rahvast majutama. Ent võta näpust. Tühjad majad seisavad kõikjal, keegi seal ei ela. Nii olevat arusaam, mis ei peegelda kindlasti igapäevast tõde. Omal ajal suutsid pagulased ennast jalule seada vaid sellega, et elasid mitme perega ühes majas. Kui elujärg natuke paremaks läks, osteti kahasse või grupina kinnisvara, mida välja üüriti. Sedaviisi oli võimalus teenida, nagu Olaf Kopvillem oma kuulsas kuplees laulis, nii see money koju toodi.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
