Selle käigus ka kohustustest, mida hüvede nautimine toob. Vaataksime otsa peamisele, pärast valija vaba ja sundimatu rolli täitmist. Majanduslikule vastutusele. Maksustamiste kaudu. See on paljudele kujunemas üha raskemaks ja raskemaks täita. Seni, kuni poliitikud ja ka majandusteadlased olemasolevat süsteemi ei muuda.
Pea ainus lahendus riigis kulude kasvu korvamiseks on sissetuleku tõstmine kinnisvaramaksude ja muude lõivude kaudu. Ent igal süsteemil on oma murdepunkt. Kui sissetulek ei kasva võrdselt väljaminekutega, siis elatakse ju miinustes. Riik nii tohib, kodanik, maksumaksja ei või, isiklik pankrot on tänapäeval paljudel väga reaalne.
Võime ju väita, et keegi ei oska aimata, mida homne toob. Aga tuleb ju ootamatustega arvestada, näiteks pandeemiaga, mis küll ei hüüdnud tulles.
Riigi tasandil on kaua kehtinud kompensatoorne fiskaalpoliitika. Mis tähendab balansseeritud eelarvest loobumist. Võime ju väita, et keegi ei oska aimata, mida homne toob. Aga tuleb ju ootamatustega arvestada, näiteks pandeemiaga, mis küll ei hüüdnud tulles. Sellega võitlemine kriipsutas oluliselt alla, kuidas sõltume teiste riikide otsustest, tegudest, kuidas globaalne turg varustamisega, hädavajaliku tarnimisega, alustades arstirohtude, vaktsiinidega ning lõpetades kõrgtehnoloogia komponentidega ei suutnud toime tulla. Viies veel mitte ülemaailmse majandussurutiseni, aga me pole ka sellest kaugel.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
