On kurb fakt, et valdav enamik maailma kaheksast miljardist inimesest ei ela turvalises riigis. Veelgi kurvem aga on tõik, et Kanada riigi turva-, luureagentuurid ning julgeolekut, korda hoidvad asutused, organisatsioonid ei suuda tagada alati seda, et riiki ei pääseks elemendid, kes on inimlikkusele, vabadusele ja seadustele ehitatud korrale põhimõtteliselt vastu. Nagu terroristid, kelle silmaklapid ei luba näha teiste vooruseid, kes tegutsevad tavaliselt usujuhtide käsul, mõrvates ja vägivalda rakendades.
Esimesel oktoobri nädalal märgiti terroriorganisatsiooni Hamase poolt alustatud Lähis-Idas toimuva terrorisõja alguse esimest aastapäeva. Vancouveri Kunstigalerii on suurim selline Kanada lääne provintsides. Terroriorganisatsioon Samidoun valis 7. oktoobril selle ees avalikku protesti esitada. Kuid ületati tolerantsuse piire, vaieldavalt isegi riigikorda kukutavat seisukohta esitades. Mitte ainult palestiinlastele õigusi nõudes, vaid skandeerides – „meie oleme Hamas, meie oleme Hezbollah“. Üks naisterahvas ässitas kohaletulnuid hüüdma „surm Kanadale, surm USAle ja Iisraelile.“ Lisaks põletati protesti käigus Kanada riigilipp. Milline samm on seaduslikult riigisümboolika rüvetamise, teotamise põhjal kriminaalselt karistatav vangistamisega. Kuid kohal olevad politseinikud ei astunud sellist sammu.
Möödunud nädalal kuulutas avaliku julgeoleku (Public Safety) minister Dominic LeBlanc heategevusliku organisatsiooni nime taga peitva Samidouni organisatsiooni, kes Vancouveri aktsiooni korraldas, terroristlikuks rühmituseks. Samidoun on internetiallikate järgi rahvusvaheline palestiina vangistatud „sõdureid“ (sõdur pole terrorist, peab jälgima hambutuid, aga olemasolevaid rahvusvahelisi konventsioone nagu Genfis sai allakirjutatud) toetav „võrgustik“ (see sõna on oma olulisuse tänapäeval kaotanud), mis esitab solidaarsust vangide vabastamise nimel. Paraja irooniana tähendab Samidoun ,,neid, kes on sihikindlad, vankumatud“.
Ent nagu on teada, keeld ei tähenda terroristidele midagi. Seda kinnitab ka teine värske skandaal – India valitsuse agentide tegevus Kanada pinnal toimunud mõrvade organiseerimisel.
LeBlanci järgi rahad, mida Samidoun on kogunud, lähevad otseselt terroristidele. Mis on Kanada kuritegevuskoodeksi vastane, karistatav trahvide, varade äravõtmisega ning vangistusega. Kanadas on nüüd pärast LeBlanci esitust tervenisti 78 terroristlikku rühmitust identifitseeritud, kel on keeld selles riigis tegutseda. Nende hulka kuuluvad sellised nagu al-Qaeda, Taliban ja Boko Haram. Ent nagu on teada, keeld ei tähenda terroristidele midagi. Seda kinnitab ka teine värske skandaal – India valitsuse agentide tegevus Kanada pinnal toimunud mõrvade organiseerimisel. Jällegi Briti Kolumbias, kus on ohtralt nii Indiast immigrante kui seal omariiklust lootvaid äärmuslikke usugruppe. Nimetatud grupid poleks sugugi nii ohtlikud, kui naiivsed heaoluriikide kodanikud neid ei toetaks. Sõnavabadus ei tähenda riigi teotamist, selle kukutamist ässitades.
Meedias paljastati Samidouni protesti, inetuste agiteerija juhtkuju kui Kanada kodanik Charlotte Kates. Ta on Samidouni terroristist asutaja abikaasa, foto järgi euroopa päritolu hijabi kandja. Usk on isiklik, võib vaateid muuta, aga mitte küll terrorismi taha peites. Kates on internetis avaldanud pikema artikli, mida võiks pidada Samidouni manifestiks, põhjuseks organisatsiooni loomiseks. Seda lugedes leiab lugeja pigem politiseeritud poleemikat, mitte tasakaalukust.
Tuleb toonitada, et internetis olevate Iisraeli toetavate kirjutiste hulgas leidub samuti materjali, mida peab ettevaatlikult vaagima. Tuleb olla faktidega kursis, mis tänapäeval on suureks väljakutseks, kui arvestada enesekeskse sotsiaalmeedias manipuleeritud ja valedest mõjutatud miljööga.
Heites pilgu lähisminevikku, kaaluks Torontos sündinud noore terroristi Omar Khadriga seotud sündmusi. Ta vanemad olid egiptuse ja palestiina juurtega sisserändajad. Khadr ei olnud viieteistaastaselt Kanada täisõiguslik kodanik. Siiski, selles vanuses peaks olema kasvatuse, koolituse põhjal teismeline, kel peaks olema pisut mõistust, oskust eristada kurja ja hea vahel. Kuid noormees kandis relva Afganistanis terrorirühmituses, seda saab seletada Khadri isa seostega Osama bin Ladeni ja al-Qaedaga. Ta heitis lahingus granaadi, mis 2002. aasta augustis tappis USA seersandi Christopher Speeri. Vangivõtmisel tunnistas nooruk oma süü üles. Saadeti kurikuulsasse Guantanamo Baysse, kohta, mida isegi tõsiste piinamisloodega, inimõiguste kuritarvitamisega ei saa kuidagi Stalini ebainimlike gulagidega võrrelda.
Khadr apelleeris vangistust, võttis tagasi oma tunnistuse, olevat seda suures hirmus teinud. Tahtis tagasi sünniriiki, Kanadasse, siis kui oli juba kodaniku vanune. Kanadasse jõudes oli ta alul siinsete trellide taga. Vabanedes kaebas ta pärast pikemaid läbirääkimisi valitsuse kohtusse, väites, et riik ei kaitsnud Kanada põhikirja järgi ta inimõiguseid. Vihjates konventsioonidele, mida terroristid ei austa. Uskumatult vabandas 2017. aastal talle Justin Trudeau valitsus ametlikult ja lepituseks maksis talle vangistuse korvamiseks kuningliku summa maksumaksja taskust. $10,5 miljonit. Kuidas leiti selline summa on müstika. Keskmise palgaga kanadalane peab peaaegu 40 aastat tööl käima, et kümnendiku sellest teenida, enne makse.
Kogu Khadri saaga on õigusriigis travestia ehk moonutatud paroodia inimõiguste kaitsmise nimel, mida terrorist oskas hea advokaadiga ära kasutada.
Khadr redutab Kanadas. USA kohus on mõistnud ta Speeri mõrvas süüdi, määranud sõduri lesele ja ühele haavata saanud sõdurile $134 miljonit kahjutasuna. Kohus leidis Khadri tunnistuste vastaseid fakte, sõdureid, kes nägid noorukit granaati heitmas. Tema sõjavangi võtmine oli õige, Guantanamo Bay aga mitte. Kuid miks pidid kanadalased seda majanduslikult korvama? Kogu Khadri saaga on õigusriigis travestia ehk moonutatud paroodia inimõiguste kaitsmise nimel, mida terrorist oskas hea advokaadiga ära kasutada. Fakt, et Khadri ees vabandati, anti talle tohutu rahasumma võib-olla on julgustanud teisi seaduste murdmisi, mitte ainult Vancouveri demonstratsioon Hamase nimel, aga ka India, teiste riikide agentide tegusid, mille hulka kuuluvad väidetavalt mõrvad. Mis ime siis, et rohkem ja rohkem ollakse lõtvade nõuete, reeglitega immigratsiooni vastased Kanadas.
