Eramu ette tulba otsa asetatud väike viilkatusega ehitis, milles leida raamatuid, mida on teiste poolt loetud ja annetatud. Siltidel seisab, et kas too või vii. Lugemine on ju üks vähestest reaalsusest põgenemise viise, mis ei nõua ekraani põrnitsemist, saab seda ka kõikjal läbi viia, ka värskes õhus, ei ole voolu ega WiFit vajagi.
Päevikupidaja raamatukogu kipub liialt suureks minema. Paljud raamatud ongi juba kastides kamorkas, riiulitel lihtsalt ei ole ruumi. Suviseks eesmärgiks on teoste vähendamine. Mõnda raamatut ei raatsi ära anda, teisi aga tead, et kord loetud ning pole tõenäoline, et kunagi tulevikus jälle. Mõne raamatuga on siis kerge südamega hüvasti jäetud, viidud teistele võimalikuks lugemiseks.
See muidugi kehtib ainult ingliskeelsete raamatute kohta. Paraku pole aga võimalust paljudest emakeelsetest teostest nii lahti saada. VEMU arhiivi raamatukogu on unikaalsemaid teoseid vastu võtnud. Küll on ka Tartu College’i raamatukogule pakutud, mõni raamat vastu võetud, mõni aga tagasi lükatud. Isegi kui vastab nõuetele, et viimase viie aasta jooksul ilmunud. Eks raamatukogu vabatahtlikel ole oma koodeks, kuid laseks lugejal ise otsustada. Seda ju tehakse raamatukaupluses.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
