Patte on ju mitu, sest eksimine on inimlik. Kas ükski neist seitsmest nö surmapattudest nagu ahnus, laiskus, raev ja iharus on absoluudina välditav, on küsitav. Oluline on kirikuõpetustes see, kuivõrd see patt teisi mõjutab. Enesega on ju teoreetiliselt toimetulek võimalik, kui jälgida mõistust, kantslist kuuldut.
Ent alati ei ole see lihtne, patu tunnistamine üksi ei taga voorust ja ausust. Kuritegevust ei saa inimloomusest eemaldada, õnneks see mõjutab vaid murdosa inimkonnast. Kuid vanglad on selleks olemas, et teisi kaitsta. Koolid selleks, et õpetada, kuidas käituda, teadmisi jagada - selliseid, mida on aastatuhandeid kogutud. Kirikud selleks, et moraalsust, eetilisust, milleta maine elu ei saaks eksisteerida, rõhutada. Alati arvestades nõrkustega.
Oleme kaugele jõudnud inimkonnana. Ent pendel pole liikunud kurjusest, sõdade ja massimõrvade olemasolust nende olematusele, isegi kui idealistliku ja liberaalsete suunitlustega isikud tahavad utoopiat, tolerantset paradiisi, silmi sulgedes sellele, et igaüks ei ole pühak, just nagu igaüks pole suli, varas või mõrvar. Tasakaal on elus oluline, äärmusi lihtsalt peab vältima.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
