Subscribe Menu

Kanada päevikust: Rändekriis aina kasvab

Rahvusvaheline laev nimega „Püha Peter Claver“ on kreenis. Hispaania päritolu jesuiit lahkus misjonärina kodumaalt 17. sajandil.

Ta töö viis Kariibi mere äärde, kus toona vohas orjakaubandus. P. Claver hoolitses nende viletsuses olevate eest, nimetades end isegi „igavesti mustade orjaks“. Teda on nimetatud Cartagena apostliks. Ülemöödunud sajandil kuulutas paavst Leo XII ta pühakuks ning orjade seas tehtud misjonitöö eest nende ülemaailmseks patrooniks. Hiljem lisandus talle inimõiguste patrooni tiitel.

Pühaku alusele lootes soovivad väga paljud vabadusse jõuda. Ent see laev on kaldu vasakule, mitte ainult reisjate arvu tõttu. Nagu sellised laevad ikka, on pardal ausaid sõja ja viletsuse eest põgenejaid, aga tundes ajalugu, ka seiklejaid. Kuidas aga kindlaks teha, kes on kes? Ajal, kui piiride ületamine on Euroopas tänu Schengeni viisaruumile lihtsam kui kunagi varem, on põgenikevool Lähis-Idast ja Aafrikast määratult suur. Ikka põhja poole, ikka läände.

Paljudes suurtes linnaparkides ja mitme jõe kallastel asuvates padrikutes on rohkem ja rohkem nende laagreid näha.

Ning nii on ka Põhja-Ameerikas. Tihti ületatakse rahvusvahelisi piire jalgsi, on ju USA ja Kanada piir, peale ametlike autoliikluse ületamiskohtade, kaitsmata. Tänavu suleti üks selline piiripunkt USA ja Québeci vahel. Peavoolumeedia uudistesse on samuti jõudnud teateid vägeva St. Lawrence’i jõe ületamistest. Ontario pealinna Toronto varjupaigad pole suutnud põgenikehulki vastu võtta, ka mitte oma kodanikke, inimesi, kes eufemistlikult, poliitiliselt korrektselt ajutiselt kogevad kodutust. Paljudes suurtes linnaparkides ja mitme jõe kallastel asuvates padrikutes on rohkem ja rohkem nende laagreid näha.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more