Vahtralehemaa vägedel olevat 82 sellel tasemel tanki, millest osa sobivat vaid varuosadeks, juppideks või vajavad tõsisemat parandamist. Kanada on kaua vähendanud toetust kaitsevägedele, rahvusvahelised panused on olnud pigem mehitamises kas sinikiivrite või jalaväelaste näol.
Pärast Teist maailmasõda, mille lõppedes oli Kanadal maailma suuruselt kolmas merevägi (siia sisse on arvestatud transportlaevu, millega relvi, sõdureid ja toidu-, laskemoona Euroopasse konvoeeriti), pole ei laevastiku-, lennuväe- ega suurtükiväetehnikat tasemel ning oluliselt, kärmelt uuendatud. Kulud on ju tohutud, hävitajad, kas merel või õhus on hirmkallid, ka maavägede kahurid ja tankid pole sugugi odavad. Elades aga rahu ajastul, vähemalt Põhja-Ameerikas olles, ei ole poliitikud suutnud õigustada väljaminekuid. Kuid pisut häbi peaks keskmisel kodanikul olema, et asjad on niivõrd käest ära läinud.
Euroopas on muidugi kaitseallianss NATO toetamas Ukraina vastupanu. Huvitav on teadmine, et Poolal on mitmekordselt rohkem tanke kui Kanadal. Ka Soomel, mis alles hiljuti otsustas NATOsse kandideerida. Mille tagajärjel Kreml suunas kaks diviisi Karjalasse, Soome piirile, sealhulgas arvukalt tanke. Hõimurahvas, teades, et Moskvast pole midagi head oodata, on kaua oma tankitorud itta suunanud. Karjala kaotus pole neil ununenud.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
