Kuid kahjuks liikumisel mitte ainult näiteks tehisaru suunas, seda vaieldavalt nii heaks kui halvaks, kasvavad ka eeldused, et endised kommunikatsiooni, ühenduse pidamise vahendid, mis kaua täitsid vajadusi, on aegunud, mitte enam vajalikud. Seda kinnitas ilmekalt hiljutine postiameti streik. Valitsus kohe ei sekkunud, kuna ju keegi enam tavakirju ei kirjuta. Või nii arvati. Kuid paljud tahavad ikka paberil arveldada, internetti ei usalda.
Põhjendatult, arvestades, kui tihti saame teada, et häkkerid on jälle mingi panga, riigiasutuse, koolivalitsuse, eraettevõtte andmebaasi jõudnud. Nii isiklikku informatsiooni saades, mille kaudu saab veelgi seadusi murda. Teadagi, internetis on raske privaatsust säilitada. Küsige ainult Google’i käest.
On olemas eeldus, et kõigil on kodus (või taskus) internet olemas, või vähemalt sellele juurdepääs kas kohvikus või raamatukogus. See pole aga sugugi nii, eriti meie vanurite hulgas. Sellele otsa on lauatelefon tänapäeval, eriti nooremate hulgas, vähestel. Kuid on ikka vajalikku, mida saab vaid telefoni teel või tavaposti kaudu jutti seada. Ning sellega pole alati bürokraadid, seda eriti linnavalitsuse tasandil, osanud tasemel astuda uude ajastusse.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
