Tulemus peegeldab mujal maailmas juhtunut. Inglismaal ja USAs valiti valitsust juhtima populistid nagu Poilievre. Mõlemas riigis on olemas ajalooliselt sellised pendeldamised, vasakult paremale. Ja tagasi. Ent Kanada on tsentristlik riik. Sellepärast on olemas mõiste sinine liberaal, tsentrismi poole liikuv. Ning ka punane toori, samuti pooldades keskteed. Põhja-Ameerikas on need kaks värvingut miskipärast olemas kui poliitilist hoiakut kirjeldavad. Huvitavalt on Ameerika Ühendriikides demokraadid, vasaktsentristid sinised, vabariiklased punased. Kanadas vastupidiselt on hoopis konservatiivid sinised, liberaalid punased. Miks nii, on vist kahe riigi omapäradega seletatav.
Konservatiivid Kanadas, eriti provintside tasandil on kippunud rohkem äärmuse poole liikuma kui liberaalid. Ent praegused föderaalsed liberaalid on, eriti pärast pandeemia vallandumist, liikunud vasakpoolse ekstremismi poole. Selle üheks dogmaks, võimule jäämise eesmärgil, on tohutu rahakulutamine. Selle tõttu pole ajaloos olnud ühtegi edukat, kaua valitsuses olnud vasakpoolset riiki. Riiki lihtsalt ei saa nii majandada. Kui just pole relvadega seda tagatud, nagu totalitaarsed režiimid on teinud, et absoluutset kontrolli alamate üle hoida. Praegune Ottawas olev vähemusvalitsus on püsinud tänu sotsialistlikule NDP parteile. Nende soovid, nõuded on utoopilised, kuid on paraku kinnituseks, et nii meie maailm praegu liigub – tahetakse enam ja enam enesele, ilma ise õlga alla panemata.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
