Subscribe Menu

Kannapööre

Esimest korda pärast 1976.a. pole USA presidendi valimiste kandidaatide hulgas inimest, kelle perenimi oleks Bush, Clinton või Biden. Clinton ja noorem Bush ei täitnud varem asepresidendi kohta. Kuigi ametikoht olevat FDR eelviimase asepresidendi John Nance Garneri arvamise järgi vaid tühiste kohustuste täitmine, mitte isegi väärt ämbritäit sooja sülge (see on viisakam variant päriselt lausutust), on see olnud hüppelauaks ambitsioonidega poliitikutele.

Vaid kolm meest on katkestanud teistkordse presidendikampaania. Truman, Lyndon B. Johnson ja nüüd Joe Biden. Truman sai asepresidendi kohalt pukki Franklin D. Roosevelti surma tõttu. Kes ise oli muutnud kirjutamata seadust, et ainult kahel korral tohib USA kõige kõrgemale kohale pürgida. Teise maailmasõja lõpukeerises julges jubagi väga haige FDR neljandat korda rahva usaldust paluda. Nii täitis Truman peaaegu kaks ametiaega ära. Ta keeldus oma madala populaarsuse tõttu kindral Eisenhoweri vastu kandideerimast.

Samuti otsustas Johnson. Vietnami sõda oli määravaks teguriks. Ühiskondlikud rahutused ja protestid tegid kindlaks juba mitu aastat varem, et Kennedy atentaadi tõttu mantli pärinud Johnsoni ei soovitud enam riiki juhtima. Võidu teenis Nixon.

Tuleb ka rõhutada Harrise populaarsust n-ö „Gen Z“ valijate hulgas, paljud neist valivad esmakordselt novembris.

Joe Bideni otsus pühapäeval lõpuks loobuda valimistest oli paraku liighilja tulemas. Biden oli üle poole sajandi juba harjunud, peale ühe korra olema poliitikas edukas. Eksisamm toimus 37 aasta eest, kui ta pürgis Valgesse Majja. Siis tabati teda plagiaadi skandaalis. Selgelt raugastunud Biden keeldus kuulamast avalikkuse ja oma õukonna esitatud muresid.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more