No see esimene ots minu tänasest jutust on küll natuke plagiaat, nigu hintelikendid ütlevad. Rahvakeeli tähendab see, et on vana ruuna tagast varastet, äti oma tolk juba tohletand. Peris nõnnasi see siiski ei ole. Minu pea ikke jagab veel natuke ja vahel korrutab kah. Kui äda kätte tuleb, küsin Kata käest nõu ja lasen edesi. Aga selle ruuna saatusega on mul veike analoogija küll - näe, kuripatt, keski jälle torkas aritlase sõnad suhu!
No maakeeli ütelda: on ära elatud nii viisnurga kui aakristi varjus, aga ing on ikke eesti matsi oma.
Aga need praegased suured ja vägevad valitsejad on küll nisukesed pussakad, et ajavad pikapeale selle eesti matsi inge korralikult täis. Ma sellest Vene keisrist ei akkagi kõnelema. Kõik teavad niikuinii, mis vai kes ta on. See on oma suurest võimust nii purjus, et ega vist kaineks ei saagi. Ükskord kooleb ära ja keski ei saa ta vägevast pohmelusest rõemu tunda. Ainuke mure on, et tema joobnudpäised jahmerdused käivad Eestimaale kardetavalt ligidal.
Peaks talle saatma Eesti Elu tähtraamatu, kus on selgesti kirjas, et talve aeg on ammu otsas. Kui tema ei suuda oma kuningriigis korda pidada, siis mina akkan mässama.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
