Mõtlen ja arutan omaette, et tähtis kroonupüha on tulemas, aga ei oska sellest rõemu tunda. Mõtlesin juba Kata käest küsida, et ega ma ometi vanaks jääma ei akka. Aga lõin kõhklema, pelgasin vastust. Vata minu Kata on nisuke naisterahvas, et iga asjaga tuleb toime, aga valetamist ära ei õpi. Ja mul oma küsimuse puhul just valetajat ädasti vaja.
Riigivanem kah ühtegi meie nuka inimest teenetemärgiga ei karistand, muidu oleks ehk läind õnne soovima. Eks ma kae pärast lehest pilte, ikke parem kui peris ilma.
No eakene küll, kui kuskilt vastatulelikku valetajat ei leia, siis pitsitame ühe silma kinni ja vahime teisega tõele näkku. Vata asi on sihande, et meil üle mitme pandeemilise aasta peetasse jälle aktust ja Jaagup ehk võtaks minu kah pera pääle, aga mul pole tahtmist minna. Äbi tunnistada, aga kui pole kaua käind, siis tunned end oma karkudega nigu kontvõeras sakste pulmas. Uuema aja inimesed puha pumba juures, kedagi ei tunne. Riigivanem kah ühtegi meie nuka inimest teenetemärgiga ei karistand, muidu oleks ehk läind õnne soovima. Eks ma kae pärast lehest pilte, ikke parem kui peris ilma.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
