Subscribe Menu

Karla kalendrisaba: Rahaäda

No see on vist küll kõikse pobulaarsem sõna terves leksikonnas. Kuula keda tahes, ikke on ta just selle äda küisis. Aga sel ädal on ulka nägusid ehk varjatsijoonisid, nigu hintelikendid ütlevad. Äda, kui raha vähe; äda, kui liiga palju; äda, kui ta on sinu arust valede inimeste käes ja karmanis. Rahast on igühel miskit väga tarka ütelda, vähemalt mina oma lolli peaga arvan nii.

Eitkem korraks pilk neile ütlemistele ja siis akakem neid analüisima. Üks Eestimaa mõttetark arvas, et raha ei ole elus peamine. Et peamine on ikke see, et raha ei ole. Teine jälle praalis, et temal raha nigu ratsaobese pabulaid. Aga kui keski kõrvalt küsis, kas nisukese raha eest miskit osta kah saab, siis jäi praalija vakka. Eesti vanasõna ütleb, et raha on ea sulane, aga paha peremees. Iinlased ütlevad umbes sama asja natuke peenemalt: inimesed teevad valeraha, aga veel sagedamini teeb raha valeinimesi.

Loterii on keski kaval vend inimeste ullutamiseks välja mõteld. Kõigile lubatasse ästi suurt summat, aga enamusel võetasse see veikegi käest ära. Seal Veegase mängupõrgus pidada asi veel ullem olema. Sinna lähvad nisukesed tegelased, kel juba mammonat küll, aga ikke arvavad, et egas küll küllale liiga tee. Ega nemad kah oma ahnust ega juhmust ei tunnista. Üks sihande oli Torontu kandist puhkuseks sinna läind, ikke suurt saama ja jämedat jagama. Kui lontis kõrvadega kodumaile jõudis, olid kadedad sõbrad küsind, kui kõvasti ta teenis. Mees vastas uhkelt: sinna sõitsin kahessakümne tuhandese Kadilakiga, aga tagasi tulin poole miljunilise Kreihaund pussiga.

Petseri kausisetud olid kah osavad oma veiksekaliibrilist äri ajama. Käisid potikoormaga talust talusse ja seletasid pererahvale, kui kasulik on nendega kaubelda. Et kaupmehed on ahned, tahavad ikke kümme vai kakskümmend protsenti kasu saada. Setu ei võta kunagi rohkem kui kopik kopikale ligi.

Eesti rahval on veel üks vanasõna: raha paneb rattad käima. No mõned ta võib ju käima panna, näituseks kellarattad vai tõllarattad. Aga vokiratast ta käima ei pane, minu Kata peab ikke jalaga sõkkuma. Ja nõnna me elame kenaste ja kauniste: vokiratas teeb vurinat ja minu inges pole nurinat. Mis neist ratastest, peaasi et käbarad käivad. Ei mina tea, mis rahaäda on. Raha pole mul kunagi old, ja ega elul midagi ära kah ei ole.

Read more