Piiblis pidada olema nõnna palju tarkust, et mina ei julge lugema akatagi. Ega seal miskit õkva ära ei ütelda, kõik söödetasse sulle sisse tähendamise sõnade kaudu. Ma pelgan, et minu vana pea ei leia õiget konksu üles ja sedasi võid omandada võltsi tarkuse. Noorest peast oleks nupp ehk lõigand, aga kellel siis aega oli pühakirja uurida.
Aga neid tähendamise sõnu leiab mujaltki. Ega tegelikus elus kah sulle kõike prauhti näkku ei paisata, ikke üteldasse ümbre nuka. Ainult kroonus oli kõik lihtne ja selge. Oli see käsklus käies marss, ümberpöörd vai pikali-püsti, tegema pidid täpselt ja kähku-kärmesti, muidu kuulsid tähendamise sõnu veltu vai jupijumala suust ja neid sõnu oli võimata vääriti mõista. Nüid kui naisterahvas ütleb sulle ,,kas tohiks paluda, et…“ , siis sina pead sellest oskama välja lugeda ,,olgu tehtud, vai muidu…“ Kui ei oska, saad teada, et iga veltveeblit tuleb peljata, kantku ta paguneid vai undrukut.
Kudagi kõhedaks teeb, kui saad sõnumi, milles aru ei saa, aga teada tahad. Ma olen akand talitama sedasi, et kui aru ei saa, jätan meelde ja ootan, kuni elu lahenduse kätte toob.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.