Aga raamat on ikke üks truu sõber. Ükskõik kes ta kirjutand on, ikke leiad sealt oma aigele ingele peotäie pehmet palsamit, kui oolega otsid. No ma siis kergitasin ühe keskmise paksusega köite kaant ja leitsin sealt koha, kus keski vilusohveeris, et suured lood ei saa kunagi otsa, ainult tegelased tulevad ja lähvad. No selle koha pealt kannatas juba omapead edesi mõtelda.
Eks see minu elu ole kah old üks suur lugu. Küll on neid tegelasi sealt läbi käind ja kes juba kord käib, see kah oma jäljekese jätab. Akkasin neid vanu jälgi jälitama ja jõutsin otsusele, et tegelasi on liiga palju. Kõik muutkui tegelevad, aga miskit tehtud ei saa, sellepärast nende jäljed on kah na kahvatud ja kulund. Aga mõned jäljed on jälle peris prisked ja pirakad. Need on nende jäetud, kes kunagi millegagi ei tegelend, vaid võtsid kätte ja tegid. No ja nende ülejäänutega on kah sedasi, et kõik poldki tegelased, vaid tegelinskid. Need on nisukesed kavalpead, kes püiavad oma tegelemisi tegudeks maskeerida. Eluajal läheb see mõnel isegi korda, aga jälgede järgi saad perast aru, mis tegelane keski tegelikult oli.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
