Nisuke on komme, noh. Ega sel kombel miskit viga ei ole, aga minul on see äda, et jusku polegi enam kedagi, kellele soovida. Kükitame Kataga kahekeste kodus ja kirume külma talve. Tahaks juba ussaida vai vähemalt palkuni pääle, aga vot kraadiklaas irmutab ära.
Aga just keset seda külma talve on kellelgi sünnipäev ja nimelt Eesti Vabariigil. Seda ma juba ei unusta. Sellele riigile ei soovi ma õnne ega tee kingitusi, oopis tänada tahan teda kõigi nende kingituste eest, mis tema minule on teind.
Olgu see riik tänatud selle suitsusauna eest, mis mõnusalt leigeks köeti, kui mu õnnis ema tundis, et on aeg laps ilmale tuua. Naabri Liide tuli appi, saunasoojus tegi nurganaise kondid ja lihased pehmeks. Poisslaps volksas emaihust välja, tegi kõva kisa ja sai iljem pühas ristimises Karla nimeks. Mina seda aega muidugist ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuda ma sellessamas saunas suuremaks saades pelgasin isaga koos lavale minna. Kerisel olid undisilmad peas ja paukus, kui isa kapaga külma vett virutas. Palavus oli nigu põrgu eeskojas, kui vanamees mind kuumas vees pehmitatud kasevihaga nuhtles.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
