Subscribe Menu

Karla kalendrisaba – Viiest meelest

See on vanast allist ajast teada, et inime sünnib siia ilma viie meelega. Eks ta kõiki neid meeli kasutab kah, kuda sa muidu elada saad. Aga vata kui vanaks jääd nigu mina näituseks, siis need meeled akkavad jukerdama ja mõni kaob sootumaks ära. Mis ei kao, see jääb töntsimaks ja vajab karku nigu minu koib.
glasses

Mõne meelega on sedasi, et läheb meelest ära, et ta sul olemas. Vot nisukeste muredega peab elatand inime maadlema.

Kõige esimesed meeled, mis treigi välja kuulutavad, on nägemine ja kuulmine. Nägemine arilikult enne. Seda silmakarku ehk prilli akkavad inimesed aina nooremalt ja nooremalt kasutama. Kui nii edesi läheb, siis varsti beebid sünnivad, prillid peas. Neid karkusi tehasse nüid nii mitut moodu, küll ühe, küll kahe ja isegi kolme läätsega. Mõned muudavad värvi, mõned kaitsevad päiksevalguse eest, mõned on ilma varreta ja pannasse kohe silma sisse, nii et kõrvalt kaedes ei saa arugi, et inime nägemise poolest vigane. Omal ajal olid näpitsad moodis ja inglise lordid kantsivad ühe silma prillisi.

Kuulmine akkab kah rohkem muret tegema, eriti neil, kes noorest peast seda irmkanget mürtsmuusikat kuulavad. Selle vasta on kah nüid igasugu aparaadid olemas, ei pea enam käima ringi, sikusarv kõrva veeres. Käiasse rohkem elektroonilise karguga.

Olgu kuda on, aga neid inimesi on juba peris palju, kes uhkustavad, et tal on küll sant silmanägemine, aga selle eest kõva kõrvakuulmine. Kudagi sa pead ju oma meeleolu üleval oidma.

Maitsemise meelega nii palju muresi ei ole, aga eks maitse ole ültse rohkem meki asi. See meel muutub. Täna sööd ea meelega seda, mida üleeila ei taht suu sissegi võtta. Aga mõnel läheb see meel kah nii minema, et enam ei tea, kas sööd seepi vai seapekki. Kompamisega on kõige vähem muret. Käsi tunneb ikke ära, mida katsud. Ainult jah, kui katsud näituseks naisterahva ihu, siis seda judinat enam kerest läbi ei lähe, mis noorest peast läks.

Aga vat aistmine, see meel on jusku ära varastet. Kata just ükspäe kaebas, et ükski asi ei lõhna enam nõnda kui vanaste. Meil kodus lõhnasid õunad, kirsid-ploomid, kurgid-kapsad ja oad-erned. Kui tõid oma aiast tilli vai vehvermentsi, oli terve tuba ead lõhna täis, sirelist ega toomingast ei maksa mitte kõneldagi. Ma jäin mõtlema ning pidin Katale mõtte õiguse andma. Praegusel ajal on küll sedasi, et peale püksituule ei ole ühelgi asjal seda lõhna mis vanaste oli.

Viimase mõtte ütlesin Katale välja, et teisega ühel meelel olla. Kassa tead, kurjaks sai. Käratas, et tema rääkis aistmise meelest, mitte aisutamise meelest. Ei mina tead, et seal vahe on. Kas see ongi siis see kuues meel, millest ikke kõneldasse? Mine võta kinni.

Kargu Karla

Read more