Subscribe Menu

Karla kalendrisaba: Võidupüha konverents

Võidupüha on tulemas. Küllap tulevad ka paraadid, kõmisevad kõned ja sütitavad sõnavõtud. Sedasi on alati old ja peabki olema, sest seda päeva maksab tähistada. Ma ei tea, kas nüitsel ajal veel kerikukellasi kah elistatasse ja riigivanema käega süüdatud tõrvikutega tuld tuuasse, aga uhkusest ajab see püha rinna kummi ikke küll.

Nojah, aga minul pole sellest pühast muud kui mälestused ja neidki poleks kellegagi jagada, kui noor sõber Jaagup poleks külla tuld, kurb nägu ees ja pudel aljast õlma all. Küsisin, et noormees, miks nii nukker? Tema vasta, et nukraks võtab jah, kui suur pidupäev on ees, aga pidutsemise põhjus kauge ja võeras. Uuema aja inimesel on raske endisesse nii ästi ja põhjalikult sisse elada, et võidutule leek inge kõrvetaks. Sellepärast ma sinu ukseagu ülesse otsisingi, et süitame kahe peale oma tule. Kui alguses vindub, valame minu toodud anumast eli peale, küll siis lõpuks lahvatab.

No tõrvikute süitamiseni oli veel mõni päev aega, aga konverentsi võis kohe pidama akata, eli on keelepaeltele kah ea. Kata kuulis meie juttu ja tõi köögist vaagnatäie laskemoona lisaks. Nisukest, mis aitab meestel õiges suunas sihtida, kui lahinguks läheb. Ma siis ütlesin poisile rüipamise ja ammustamise vahel, et püha on püha, aga tegeliku võidu saavutab rahvas pärast pühi. Meie ehitasime oma veikse riigi ülesse äripäeval. Kord aastas tegime tuld ja pidasime paraadi, aga ülejäänd päevad rabasime tööd nii et ninad tatised. Aga kui Võnnu lahing poleks võiduga lõppend, ega sel rabamisel siis mõtet poleks old.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more