Kui inimesel on palju aega käes nigu minul, siis ta võtab ajaviiteks kätte ja uurib perra. Lõin leksikonna lahti ja leitsin ühe lehekülje pealt seletuse, et see on nisuke omadus, mis käsib inimesel püida aina eaduse poole.
No see kõlab ju peris kenaste, aga minu isiklikus leksikonnas, mida pole kirja pantud, on tal jusku veel parem tähendus. See on kokku pantud kahest sõnast: noorus ja vanadus. Vata ega vanadus polegi miskit muud kui ilisem noorus. Sõna esimene ots on nihutatud alhvapeedi peramise otsa poole ja ongi kõik. Las ma seletan.
Ega ükski noor ei usu, et tema kah kunagi nii vanaks ja tobedaks saab. Vana kah ei usu, et tema kah kunagi nii noor ja tobe on old. Vähemasti ei taha ta seda mäletada.
Noored inimesed arvavad, et vanad on lollid. No las nad arvavad, see on noorte eesõigus. Aga vanad teavad, et noored on lollid ja see on nende eesõigus. Ega ükski noor ei usu, et tema kah kunagi nii vanaks ja tobedaks saab. Vana kah ei usu, et tema kah kunagi nii noor ja tobe on old. Vähemasti ei taha ta seda mäletada.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
