Arvata võib, et kemplemine Toompeal varsti lõpeb, kuid eesti rahvuse ja kultuuri üle aegade kestmajäämise tagamist justkui polekski kõige tähtsamaks kohustuseks peetud.
Juba aastal 1994 hakkas riigivõim järeldama, et Eesti ja Venemaa vaheline riigipiiri leping on sõlmimata ning pikapeale ilmnes, et üks osa riigivõimu teostajatest, peavoolumeedia esindajatest ja hääleõiguslikest kodanikest teadsid, et NSVL oli Eesti okupeerinud aastal 1940, kuid teine osa NSV Liidu räigest ikkest pääsenuist olid veendunud, et eestlased ise olid tekitanud ENSV ning palunud see rahvavabariik NSV Liidu koosseisu võtta ja et nad olid augustis 1991 NSV Liidust lahkunud - kuigi selleks ilmselt mingit dokumenti pole avalikustatud.
...vähemusrahvustel oli õigus ühiskondlikult oma emakeelt ja kultuuri viljeleda ja seda oli ka nurisemata tehtud.
Eespool öeldu alusel võib oletada, et selle teise osa isikud soovivad Eesti kujundada inimõiguste kohaselt kaherahvuseliseks riigiks – tajumata, et septembri alguses 1939 oli Eesti olnud suveräänne riik, kus: riigi elu oli korraldatud ainult eesti keeles; Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri paiknemine oli määratud üksikasjaliselt mõlema riigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingus; vähemusrahvustel oli õigus ühiskondlikult oma emakeelt ja kultuuri viljeleda ja seda oli ka nurisemata tehtud.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
