Sylvan Lake, Medicine Valley, Gilby, Stettler on need tähtsad kohanimed Alberta provintsis, kuhu asutasid eestlased elama üle saja aasta tagasi. Nendes paikades jalutasid ka Toronto ,,laululinnud” ja laulsid oma hääled lahti. Tegelikult oli laulmine klimaatiliselt teistes tingimustes päris teistmoodi. Koorijuht Roosi Lindau ja pianist Charles Kipper pidid muutma koori ja elektriklaveri asetust mitu korda. Ka lauljatel olid hääled kaua kinni ja vajasid lisaharjutusi. Oleksime soovinud viibida Alberta eestlaste seltsis palju kauem, sest nii soe vastuvõtt ja vahvad tegemised oleksid võinud edasi kesta palju kauem.
Sylvan Lake'i suvituslinnas kohtusime linnapeaga ja Alberta Estonian Heritage Society esimehe Bob Kingsepaga ning tegime lõbusa laevasõidu järvel. Jaanilaupäeva hommikul ootas hotelli ees buss, mis viis lauljaid poole tunni kaugusele Gilbysse, et tutvuda võõrustajate ja kohalikega. Gilby rahvamajas, moodsas ja väga funktsionaalses, peeti aktus kõnede ja laulude saatel. Muhedaks naljaks kujunes meie laulukoori nime hääldamine: „ö”- tähte sai terve rahva ees öelda spetsiaalne selleks valitud inimene, kes pidi igakord meie laulukoori nime ajal püsti tõusma ja ütlema nime õige häälduse. Kuulasjaskonnas oli mitu huvilist, kes soovisid hakata kohe eesti keelt õppima, sest see on nende esivanemate keel ja on nii huvitav… Loodame väga, et Alberta eestlased jätkavad eesti keele õpetamist, soovijaid ilmselt tuleb aga juurde tänu jaanipäeva kokkutulekule.
Gilby rahvas kutsus peale lõunat kõiki rahvamängudele. Arvaks kohe, et esimene oleks köievedu. See oli hoopis naela löömine, palgi saagimine ja tainarulli loopimine. Võitjaks osutusid nii kohalikud mehed-naised kui ka kaugemalt tulijad. ,,Ööbikutest”, kes moodustasid pika rea, said suure võidu tainarulli loopimises Tiina Coverdale ja allakirjutanu. Vahel ei olegi tähtis, kas oled palju harjutanud, vaid oluline on osavõtt ja mängulust. Nii lõbusat ja kaasakiskuvat seltskondlikku tegevust ei ole ammu kohanud. Need olid nagu olümpiamängud eesti moodi, kus ei puudunud ka hobused ja kaarikud, et sõidutada soovijaid külateele uudistama. See oli nii põnev ja tundus, et oled alles laps ja naudid suvevaheaega vanaema juures maal Eestis. Ainult pilved ei olnud Eesti moodi, vaid suured ja lähedal nagu Albertas.
Enne (paljudele esmakordselt maitstava) piisoniliha söömaaega tervitasid ,,ööbikud” kõiki jaanipäevalisi Torontos ettevalmistatud laulukavaga, kus soolonumbreid esitasid Roosi Lindau, Reet Lindau-Voksepp, Mati Matsoo, Tõnu Altosaar ja Urmas Migur Charles Kipperi klaverimängu saatel. Kava koostamisel arvestasime, et kõlaksid laulud nii eesti kui inglise keeles, et anda keeleliselt rohkem edasi koorimuusika nüansse.
Garry Raabise tantsumuusika bänd tõi lava ette palju tantsijaid, sest lood olid omas heas tuntuses ja rahvas nautis oma lemmikuid. Alberta eestlased ja pidustuste eestvõtjad kauboimütsides ja -särkides Peter ja Helgi Leesment, Bob Kingsep, Ain Dave Kiil, Eda McClung lehvitasid kaks korda torontolastele, sest buss tuli pidulistele kaks korda järele, et lauljad saaksid uute tuttavatega kauem koos viibida. Publiku hulgas kohtasime ka torontolast Piret Kreem-Kingi oma perega, kes spetsiaalselt reisis oma matkabussiga, et veeta jaaniõhtu koos eestlastega. Jaanilõke Gilby rahvamaja taga lagendikul oli ülimalt suur ja kõrge. Veelgi kuumemaks muutis jaaniõhtu rahvalike laulude ühislaulmine, kus puudusid noot ja sõnad, kõik tuli otse südamest.
Kuhu jäid esivanemate rajad?! Loomulikult käisime neid radu, sest viibisime kahel surnuaial ja otsisime Stettleris Linda Halli ja eesti kabelit. Tundus vahepeal, et oleme eksinud, aga mitme peale ja mobiilse süsteemi abil jõudsime paigani, kus viibis Eesti Vabariigi President Lennart Meri 100 aasta eestluse tähistamisel. Enne äikesevihma sisenesime ka Linda Halli läheduses olevasse eestlaste surnuaeda, kus asetses imepisike puidust kabel. Alberta eestlaste ajaloost saime Gilby'is osta raamatu ja filmi. Jaanipäeval oli võimalus osta ka albertalaste ajakirja ,,Ajakaja” ja meeneid.
Laulukoori liikmed liikusid peale jaanipäeva väikestes gruppides, igaühel oma marsruut ja oma ajavarud. Banff, Jasper sai mitmele torontolasele peatuskohtadeks. Mina koos laulja Leida Sepaga tutvusin Canmoore'i ja Drumhelleri vaatamisväärsustega. Nii saamegi mosaiigi kokku Alberta maalilistest võludest, rääkimata, et poes maksad ainult GST – 5% käibemaksu ja rendiauto bensiinihind on meeldivalt odavam kui Ontarios. Laulukoori tänu kuulub võõrustajatele, kes pakkusid varju ja toitu ning hoolitsesid meie heaolu ja rõõmsa meele eest.
TEAS Ööbik tänab südamest Alberta eestlasi ja AEHS liikmeid, kes kutsusid külla ja organiseerisid nii mitmekesise mitmepäevase programmi laulukoori liikmetele. Me nautisime iga hetke ja kohtumist Albertas. Ööbik on tänulik Eesti Sihtkapital Kanadas toetuse eest, mis aitab kindlasti eestluse järjepidevuse kestmisele. Kas te kuulete meie tänulaulu Torontost Bloori tänavalt!! “Me täname, me täname, me täääname, me tä-na–me!”
Segakoori esinaine Marta Kivik kutsub esmaspäeval, 10. septembril kell 7 õ huvilisi: ootame taas segakoori Ööbik lauluharjutusele Tartu College'i saali, kuhu uued lauljad on alati teretulnud. Uuel hooajal on mitmeid esinemisi ja muidugi üldlaulupidu Tallinnas juba kahe aasta pärast.
Mina laulmist ei jäta! Tulevad kindlasti ka kõik 60 ja enam lauljat, kes on nimekirjas !
Eda Oja
Fotogalerii – Fotod Eda Oja
