Vara veel arutada Ukraina sõja lõpetamiseks loodud vaherahu raamkava. Sest selgelt on see koostatud agressori, Venemaa huvides. President Donald Trumpi õukond pole piisavalt ega inimlikult konsulteerinud Euroopa riikide ja Euroopa Liidu üsna keerulise juhtladvikuga. Raamistiku lekkimine kinnitab, et ka vabariiklaste hulgas on neid, kes saavad aru, et Trumpi ei huvita rahu ega demokraatia, pigem isiklikud ambitsioonid määravad ta väljapurskeid.
Õnneks eksisteerib ikkagi mingil määral kaine mõistuse mõiste, millele parempoolsed poliitilised liikumised Läänemaailmas keskendusid pärast Teist ilmasõda. Mitte alati edukalt, Kanadast on näiteid piisavalt. Kuna praktikas mõistust ei suudetud poliitiliselt rakendada, maksame selle hinda veel praegugi, kui kaaluda seadusandlust. Seda inimõigusi kaitstes idealismi krampide all kannatades.
USAs on, tänu taevale, ikka juriste, vaatamata faktile, et iga president on teinud oma parima, et sealsesse ülemkohtusse nimetada oma isiklike vaadetega kattuvaid, kes langetavad korrektseid otsuseid.
Mõlemad on valjud, mõjuvõimsad Trumpi oponendid. Süüdistused sündisid omavolist, seadusi rakendades kättemaksu nimel. Kuid mõistus jäi peale.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
