Aga nigu meil Moskva kellaaeg maksma panti, nii kõik viltu vedama akkas. Nüid mõtlen, et ega need muskuviidid poldki kõige ullemad, vähemalt mitte selles punktis. Nojah, nad lükkasid meie kena eestimaise kella tund aega edesi, et elu käiks uue ja suurema pealinna perra. Aga sinna nad ta ka jätsid, ei akand edesi-tagasi pendeldama nigu kangasüstik. Nüid on nii, et pool aastat on üks kellaaeg ea ja siis äkiste enam ei kõlba. Susitasse ära ja mõne kuu pärast on jälle asi vastapidi.
Seitungid kuulutavad nigu ilmatuma uudist, et meil on nüid teilait saiving. Kaesin sõnaraamatust, et see tähendab maakeeli päevavalguse päästmist. No mida imet nad teda päästavad, misuke oht teda ähvardab? Päevavalgus tuleb ja läheb, ei ta pääse kuskile. See on nigu neljakümnendate aegu, kui meile järjest okupatsi löödi, küll sirbi ja aamriga, küll aakristiga. Üks muutkui päästis meid teise käest, kuni ei aidand muu kui pidime end ise päästjate käest päästma.
Eks Ärman tuli meile ja juhtus minu targutamist päält kuulma. No nigu tema mood on, kohe mind parandama ja õpetama. Et see inglise seiving olla nisuke sõna, mis vahel tähendab päästmist ja vahel jälle säästmist. No kuda ma seda vahet teen? Kuna ma pean ta essuks mõtlema ja kuna peeks? Minu meelest on see üks ess värk kõik ja kui nii edesi läheb, on varsti kõik puhta pees.
Arutamine jäi pooleli, sest Kata õikas sööma. Tema köögikell käib juba uue aja järgi, säästab ja päästab päevavalgust. Aga minu kõht on veel vanas timmis, pole jusku õiget isu. No nisukesest asjast ei tohi ühelegi perenaisele märku anda, kõige vähem minu Katale. No eks ma proovi süia ästi aegamööda nigu peenikesed inimesed teevad, siis ehk ei panda tähele, et veiksemast portsust kõhu täis sain. Oitku taevas, kui keski Kata keedukunstis kahtlema akkaks.
Mida inime kõik ei pea tegema, et ajaga kaasas käia! Võiks kella ikke rahule jätta, nihutagu päevavalgust edesi vai tagasi, nii kuda sakstel tuju on.
Kargu Karla
