„Mis nalja? Lugesin seitungist, et Kertust on film vändatud. Tsiteerin: „Kolmapäeval, 4. juunil kell 7 on EstDocsil hea meel kõiki kutsuda “Kertu” Põhja-Ameerika esilinastusele Scarborough Filmi Festivali raames. Linastus toimub Fox teatris Queen St E.
Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud film “Kertu” on väikeses külaühiskonnas aset leidev ebatavaline armastuslugu, mis portreteerib ühe perekonna ja kogukonna varjatud suhteid. Film tõstatab küsimuse inimese õigusest õnnele ja armastusele ka siis, kui temalt on võetud võimalus ise otsuseid langetada.”
Noh, pagana pihta, minu ja Kertu abielu pole kellegi ebatavaline armastuslugu. Ausalt kah, teist Kertut pole ma elus kohandki, kuid õnne ja armastust on meil olnud aastakümneid. Kes kuripatt võtab meilt võimaluse otsuseid langetada? Hommikune ning õhtune musi on alati olemas!
Sinna Rebase teatrisse pean kahtlemata minema, kinu kinuks, kuna tuleb kindlaks teha, et minu mitte nii noor kaasa pole poolalasti kinulõuendil. Mitte, et ta ikka poleks veetlev, aga milleks teistele näidata?
Kertu ise tunnistab, et temale on film uudiseks, kuid mine sa tea, ehk pelgab mulle kõike ütlemast. Naiste värk, noh. Tal ebatavaline nimi ja see kasvatab umbusaldust. Kes kuripatt – jälle – on Ilmar Raag?
Ning need kogukonna varjatud suhted. Mida see tähendab? Vanalell ütles tihti, et ei mõika sellist keelt, mina samuti.
Ärge pange pahaks, kui minu Kertu on üle aisa karanud, suudan andeks anda, aga kui filmilinal seda ära tuuakse, sa püha Jeerum!
Noh, eks pea oma silmaga kaema – ehk on maailmas enam kui üks Kertu…”
(Kinnu ei julend minna, teitele tagantjärgi teadmiseks.)
Vabarna Volli
