Rünnak küll tappis seitse abistajat ja blokeeris veoautode liikumise territooriumi põhjaossa, aga see tekitas ülemaailmse pahameeletormi, mis tegi Netanyahul elanikkonna surnuksnäljutamise saavutamise ebatõenäolisemaks.
Olukord muutus drastiliselt Netanyahu kasuks, kui Iraan täitis oma ähvarduse maksta Iisraelile kätte Iraani Damaskuse saatkonna surmava pommitamise eest. Vaevalt oleks ajatolla Khameini suutnud seda paremini ajastada. Ta viskas Netanyahule päästerõnga just siis, kui rahvusvaheline kannatlikkus Iisraeli ebapopulaarse liidri osas rippus niidi otsas.
Nurjunud rünnak
Ajatolla arvas ilmselt, et viietunnine raketi- ja droonirünnak suudab Iisraeli, USA ja teiste Iisraeli kaitsjate õhutõrjesüsteemid üle koormata. Rünnak ebaõnnestus täielikult. Ameerika sõjalaevad tulistasid Vahemere idaosas alla vähemalt kolm ballistilist raketti ja hävitasid 70 ründedrooni. Prantsusmaa ja Suurbritannia – NATO kaks Euroopa tuumariiki – osalesid mõlemad Iisraeli kaitses. USA kingitud mitmekihilised õhukaitse süsteemid Iisraelile hoolitsesid ülejäänute eest.
Korruptsiooni, majanduslikult käpardliku juhtimise ja oma rahva inimõiguste eiramise pärast põlatud ajatolla ja ta toetajad on nüüd näidanud, et nad on ka sõjaliselt saamatud.
Ajatolla Khamenei sooritas ilmselt tohutu strateegilise valearvestuse. Korruptsiooni, majanduslikult käpardliku juhtimise ja oma rahva inimõiguste eiramise pärast põlatud ajatolla ja ta toetajad on nüüd näidanud, et nad on ka sõjaliselt saamatud.
Raudkindlaks muutunud toetus
Ebaõnnestunud rünnak muutis Iisraeli toetamise vajaduse USA valitsusele ja kongressile peaaegu vastupandamatuks. USA president Biden väitis, et ta toetus Iisraelile on nüüd „raudkindel“. Ameerika Ühendriikide mõlema suurpartei kongressi liikmed nõudsid täiendava USA ja rahvusvahelise abi Iisraelile heaks kiitmist. Briti peaminister Rishi Sunak nõudis, et Suurbritannia „jätkaks Iisraeli julgeoleku eest seismist“.
Netanyahu mänguruum on oluliselt laienenud. Ta saab pöörata ajatolla rünnaku mitte ainult enda poliitiliseks, vaid ka Iisraeli sõjaliseks kasuks. See annab talle võimaluse jätkata Gaza elanikkonna hävitamist ja kasutada karmimaid meetmeid Liibanonis asuva Hezbollah vastu.
Rünnak Iraani vastu?
Küllap tahaks Netanyahu alustada ka hävitavat rünnakut tuumarelvi valmistava Iraani vastu.
Iisraeli strateegiaministeeriumi endine peadirektor Yossi Kuperwasser väitis, et kogu Gaza sõda on tegelikult algusest peale olnud „sõda Iraani vastu“. Ameerika Ühendriigid arvatavasti üritaks Iisraeli rünnakut Iraanile vältida. Kuigi Iraani režiimile märkimisväärset riigisisest toetust ei ole, võib otsene rünnak Iisraelist muuta isegi iraanlased patriootlikeks.
Fanaatilised moslemid võivad osutuda ohtlikeks ja jonnakateks vaenlasteks mitte ainult Iisraelile, vaid ka USAle. President Bideni poolt vallandatud piirikatastroofi tagajärjel USAsse miljonite kaupa sisserännanud ebaseaduslikud immigrandid on tekitanud USA Föderaalse Uurimisbüroo direktori Christopher Wray sõnutsi USAs „kõrgendatud terroririski“. Kunagine terrorirünnak, mille tagajärjel hävis kaks New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse pilvelõhkujat ja hukkus rohkem kui kolm tuhat inimest, oli sooritatud ainult käputäie terroristide poolt.
Võib arvata, et Netanyahu esitab USAle nõudmise, et Ameerika annaks Iisraelile kõik vajaliku, et täielikult hävitada või okupeerida Gaza, kaasa arvatud selle Rafahi piirkond.
Must stsenaarium ja lootuse sädemed
Riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir ja riigi rahandusminister Bezalel Smotrich on kutsunud teda üles mitte laskma end kõigutada „USA ametnikest“.
Netanyahu pole küll nii saamatu kui Iraani ajatolla, aga tal näib olevat samalaadne nõrkus strateegiliste valearvestuste tegemiseks ja pilli lõhki puhumiseks. Talle avaldavad ka tugevat survet äärmuslased valitsuskoalitsioonis. Riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir ja riigi rahandusminister Bezalel Smotrich on kutsunud teda üles mitte laskma end kõigutada „USA ametnikest“.
Juutide sõda palestiinlaste ja araablaste vastu ei alanud 7. oktoobri hommikul Hamasi rünnakutega Iisraeli vastu. See on kestnud alates 1948. aastast, kui juudid ajasid palestiinlased oma kodudest välja ja tapsid kümneid tuhandeid nn Nakba (katastroofi) käigus.
Tõenäoliselt ei suuda Iisrael hävitada kõiki palestiinlasi, teisi araablasi ja moslemeid, kel on põhjust Iisraeli ja juute vihata. Lepitust leida oleks ehk võimalik, kui luuakse iseseisev Palestiina riik, mis hõlmab ka Jordani läänekallast, mille julgeolek oleks rahvusvaheliselt garanteeritud ja kui Iisrael oleks nõus maksma vähemalt mingit kahjutasu palestiinlaste maade ja varanduste röövimise ning kümnete tuhandete tapmiste eest.
Selle lootuse täitmist saavad paraku uskuda ainult lootusetult optimistlikud.
