Vanarahvas ütles ka, et ,,ilu on petlik“. Ning kuigi nad mõtlesid vist ikka sedamoodi, kuidas välimus eksitavaks võib osutuda ja inimese olemus kaunist väliskihist hoolimata hoopistükkis inetu, siis tänapäeval saaks sellist arvamust vahel lausa sõna sõnalt võtta. Sest nüüd on meie käsutuses lisaks igat sorti iluproduktidele kauniks tegevad süstid ja lõikused.
Ning me ei oska vist tänasel päeval ettegi kujutada, kas tulevikus loetakse õudusega, millistest koostisainetest meie praeguse aja huulepulgad või põsepunad kokku on pandud, mis sest, et praegu arvame, et need meile häda ei tee.
Läbi sajandite on naised oma välimusele ikka tähelepanu pööranud, kuigi ega mehedki pole alati palju maha jäänud. Kõige hullem, et mõnikord on sellega kaasnenud hulk terviseprobleeme või lausa surm. Juba vanad roomlased panid kreemi sisse pliid, et näonahk kaunilt valgena säraks. Kuninganna Victoria kasutas surmavaid belladonna silmatilkasid hoidmaks pupille suurtena. Ta ise väitis, et tänu sellele paranes nägemine, kuigi oli saanud hoiatusi riskiga üldse pimedaks jääda. Kuid ütleme ju ka, et ilu nõuab ohvreid, sest kuidas seletada tedretähnide ja päikeselaikude kaotamiseks antud soovitust süüa arseeniküpsiseid, kui juba ammu oli teada, et need on mürgised. Võiks arvata, et oleme nüüd targemad, kuid ikka kuuleme aeg-ajalt, kuidas mõne ilutoote koostises on tegelikult meie jaoks kahjulikud ained. Ning me ei oska vist tänasel päeval ettegi kujutada, kas tulevikus loetakse õudusega, millistest koostisainetest meie praeguse aja huulepulgad või põsepunad kokku on pandud, mis sest, et praegu arvame, et need meile häda ei tee.
Loomulikult on ilu üheks pooleks igat sorti pumatite peale määrimine, teiseks aga mingi konkreetse muudatuse läbi tegemine. Minu jaoks on kindlasti kõige arusaamatumaks hiinlaste jalasidumise komme, mis kestis pea tuhat aastat, enne kui 1912.a keelati. Viimane teadaolev nõndamoodi rikutud jalgadega naine suri aastal 2010. Korsettidest ei hakka isegi rääkima, sest ise eelistan kõiki neid riietusesemeid, mis minu muutuva piha ümber alati parajad on. Hea, et kunagi ikka kummid leiutati.
Plastiline kirurgia on viimaste aastakümnetega suure hooga edasi liikunud. Ei ole mingi probleem oma nina sirgemaks saada või laialihoidvad kõrvad natuke koomale tõmmata. Pole vaja kasutada Victoria-aegset metallist ninamasinat või kõrvu pea külge siduda. Isegi kortsudest võib lahti saada, kuigi vastutasuks saad üsna ilmetu näo ehk siis näoilmetest jääb sul põhimõtteliselt alles vaid üks. Või nagu primadonna Joan Rivers kunagi jutustas, kuidas ühe näitlejanna 50-ndal sünnipäeval ei saanud ükski kohale tulnud sõbrannadest koogil küünlaid puhuda, sest kõigi näod olid kui liikumatud maskid, tema oma kaasa arvatud.
Mõtlen vahel, mida arvavad praegu oma huuli täidlaseks süstivad või kulmusid aina suuremaks ja paksemaks muutvad naised kümne või kahekümne aasta pärast, kui vanu pilte vaatavad. Juhtusin hiljuti kuulama ühte prantslannat, kes väitis, et millegi sellisega üks tõeline prantslane kaasa ei läheks. Et nende jaoks on tähtis võimalikult loomulik välja näha ja mõnikord lausa oma ebaperfektsusi rõhutada. Ning see kõlas kuidagi nii hea mu kõrvadele. Nagu Eestis üks armastatud saatejuht Grete Lõbu hiljuti nimetas, et talle meeldib jälgida oma vananemise protsessi, sellepärast ei kavatse ta midagi enda välimusega ette võtta. Ja ma olen nõus, miks karta ning hoida kinni sellest, mis möödunud. Minu silmis on need kümne või hoopis tuhande kortsukesega naised ning mehed hulga ilusamad ja huvitavamad kui viimase peale üles trimmitud eakaaslased.