Ta ei pidanud enam kunagi hambaarsti juures ootama ja lisaks maksti talle tagasi raha, mis ta oli sel ootamise päeval maksnud.
Ma muidugi ei tea, kas see hambaarst muutis oma töökorraldust kõigi patsientide jaoks. Tahaks väga loota, et just nii juhtuski, sest me kõik vääriksime sellist suhtumist. Kuigi tean liigagi hästi, kui kerge on teatud asjadega vaid mõnele kliendile vastu tulla. Ja seda lihtsalt sellepärast, et teenindajana proovid oma närve säästa, kui mõni teada toriseja su juurde tuleb. Aga ka sellepärast, et mõned kliendid on alati äärmiselt kannatlikud ja meeldivad ning sa tahadki endast parima anda.
Kui nüüd arstidest ja ootamistest rääkida, siis võin oma mütsi (naisterahvana ehk hoopistükkis kübara) ära süüa, et pole ühtegi inimest, kes poleks kunagi ooteruumis närviliselt vanu ajakirju sirvinud või tänapäeval telefoni näppinud, enne kui ta tuppa kutsutakse. (Seda muidugi vahel peale kuudepikkust ootamist, et üldse sinna ukse taha jõuda. Aga see on juba omaette teema.)
Kui ühelt arstilt kunagi uurisin, miks siis õigel ajal on nii raske jutule saada, siis seletas ta, kuidas neil on iga patsiendi jaoks kindel aeg määratud, mis vahel pikemaks venib, olenevalt inimese probleemidest. Kui vahepeal aega tasa teha ei saa, siis päeva lõpuks polegi mingit lootust graafikus püsida. Tihtipeale juhtub seda just külmetuste-perioodil, aga näiteks soovitab ta ka koolivaheajal pigem kodus olla. Mõnikord võtab hulga aega ära, kui ollakse liiga jutukad. Siinkohal pean küll kõvasti kaasa noogutama, sest eks ole minagi olnud olukorras, mil kliendi jutt on küll huvitav, kuid pikk järjekord paneb paaniliselt otsima võimalust, kuidas see viisakalt ära lõpetada.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
