Palju tänusõnu pälvisid erinevate töötubade juhendajad ja lektorid: Indianapolise Eesti Seltsi president ja rahvamuusika õpetaja Ain Haas, Tallinna tantsuakadeemia looja ja kunstiline juht Märt Agu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides Washingtoni büroo juhataja Karin Shuey ning helilooja ja koorijuht Veronika Portsmuth. Mul endal oli au Kultuuriministeeriumi esindajana rääkida Eestimaal elavatest rahvustest. Pakutud loengutele lisaks vahendas osalejatele oma oskusi joogaõpetaja Enely Jääger.
Sooja vastuvõtu osaliseks sai kirjanik Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel vabariigi 100. juubeliaastaks valminud film „Seltsimees laps“ ja Hollandi dokumentalisti Helga Meritsa dokumentaalfilm Lõuna-Saksamaa Geislingeni põgenikelaagrist „Coming Home Soon“. Mõlemad filmid olid hea valik tutvustamaks eestlaste saatust keerulistel Teise maailmasõja järgsetel aastatel nii kodus kui võõrsil. Lisaks toimusid mitmed üritused täis rõõmsaid kohtumisi ammuste ja uute sõprade ja tuttavatega, sealhulgas estodele traditsioonilised kooslaulmised ja –tantsimised salakõrtsis koos Viljandi Lõõtsaklubi pillimeestega, väärikas akadeemiline lõuna korporatsioonide liikmetele ja palju muud põnevat, mida pakkus mitmekülgne kruiisiprogramm.
Ligi kümnendik Eesti juurtega inimesi elab väljaspool Eestit. Kanada ja Ameerika Ühendriigid on saanud tuhandetele eestlastele uueks kodumaaks ja on seda tänaseni. Neile lisandub aga veel lugematu arv Eesti sõpru, keda ei seo Eestiga vere- või maaside, kuid kelle soov on osa saada Eesti kultuurist või panustada Eesti riigi arengusse. Seetõttu on alati liigutav teada ja tõdeda, et eesti keel ja kultuur elab kodust kaugel, liites eri maades tegutsevaid inimesi.
Aitäh kõigile, kes te kodust kaugel õppides, töötades ja elades oma keelt, sinimustvalget lippu ja kodumaad ikka kalliks peate ning ühiste tegemiste kaudu Eestit laias maailmas tutvustate! Siiras tänu KLENKi Idaranniku Eesti Päevade initsiaatoritele Anne ja Rein Luningule, eestluse hoidjatele Floridas, samuti kõigile teistele, kes selle ürituse toimumisele ja korraldamisele kaasa aitasid. Tere tulemast ja kohtumiseni suvisel XXVII üldlaulu- ja tantsupeol Tallinnas!
Anne-Ly Reimaa
Kultuurimininisteeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht
Rahvuskaaslaste programmi nõukogu liige
+ KLENK-IEP 2019 korraldajad tänavad:
Kõigepealt tahame tänada kõiki, kes te osalesite KLENK-IEP 2019-l.
Praeguste järelkajade järgi tundub, et see oli kõigi jaoks suurpärane ühiselt veedetud aeg.
Meie eriline suur tänu kuulub neile, kes tegid KLENK-IEP 2019-st parima KLENK-IEP!
See puudutab kõiki, keda alljärgnevalt nimetame (järjekord ei ole tähenduslik):
Anne Luning – ilma kogu temapoolse (ja ka teiste abiliste) toetuse ja abita ei oleks KLENK–IEP 2019 olnud võimalik.
Uno Käär – väga elava „SalaKõrtsi“ korraldamise ja juhtimise eest, olles samal ajal KLENK-IEP 2019 „Eesti nägu“.
Sue ja Peter Kopperman, kes olid uskumatuks abiks logistikas ja kommunikatsioonis.
Märt Agu – oma tantsuseadete eest ja tema tantsijatele kolme kontserdi etenduse eest ning tantsude juhtimise eest viimases „SalaKõrtsis“, kus paljud said ootamatult võimaluse tantsida.
Veronika Portsmuth ja tema koor esinemiste eest nii Boca Ratonis kui ka Adventure of the Sea pardal ning Veronikale väga informatiivse loengute eest ,,Eesti muusika rajajad“ nii inglise kui ka eesti keeles.
Laime Riisimäe kogu abi eest koori logistika korraldamisel kruiisile tulemisel ja hotellidesse majutamisel.
Enely Jääger oma mitme joogatunni eest (millest mõned olid ainult „seisutoad“).
Ain Haas kahe ettekande eest nii inglise kui ka eesti keeles „Eesti ebatavalised rahvapillid: kannel, hiiu kannel ja torupill“.
Anne-Ly Reimaa ettekannete eest inglise ja eesti keeles „Rahvused ja etnilised rühmad Eestis sajandite jooksul“.
Karin Shuey ettekande „EANC, advokaat ja sina“ eest ning Balti riikide avalike näituste pakkumise eest.
LiULi – kontserdid „SalaKõrtsis“ ja abi eest Ain Haasa ettekandel.
„Viljandi Lõõtsaklubi“ pillimängude eest enne kontserte ja meelelahutuse eest „SalaKõrtsis“.
Paljud vabatahtlikud, kes tegid KLENK-IEP 2019 võimalikuks. Ilma nendeta ei oleks saanud toimuda sündmus, mida ma kunagi ei unusta.
Enne kõike – tänan teid kõiki, kes te osalesite ja tegid teoks unustamatu kogemuse!
Rein Luning
FOTOD: Ants Toi ja erakogudest (2019)
