Vana-Kreeka olevat olnud demokraatia häll. Sokratese ja Platoni, teiste õpetuste põhjal loodi vabariiklik ühiskonnavorm, mis aegamööda üle maailma levis. Ent juba siis olid olemas topeltstandardid. Kodanikuõigused olid vähestel, orjus oli tavanähe.
Partei ladvik oli Orwelli kuulsate sõnade järgi võrdsetest võrdsem.
Vabaduses, paraku aga paguluses kodanikustaatuse sünni kaudu saanu mäletab hästi, et vanemate sünni-, kodumaal valitses sõna äbarlik definitsioon. N. Liidu õigussüsteemi järgi oli kodanik seaduse ees võrdne olenemata päritolust, varalisest seisundist, rahvuslikust ning rassilisest kuuluvusest. Ka soost, keelest, usust. Teame aga ju, et toona ei olnud kodanik teo- ja õigusvõimeline isik. Partei ladvik oli Orwelli kuulsate sõnade järgi võrdsetest võrdsem. Kommunistlikud teoreetikud nimetasid vabaduses, eriti monarhistlikes riikides elavaid alamateks. Hüpokriitluse tipp oli kapitalismi võrdlus orjusega. Totalitaarses riigis aga valitseti terroriga, mitte vabadusi tagades.
Kaks ehk kõige kuulsamat konstitutsiooni on inglaste Magna Carta ning USA asutajate loodu. Esimene oli eliidi – parunite ja kirikujuhtide poolt enam kui 900 aastat tagasi allakirjastatud. Rõhutades absoluutse võimu piiramise vajadust. Teine kinnitas, et on enesestmõistetav tõde, et kõikidele on antud rikkumatud õigused Looja poolt. Elu, Vabadus ja Õnne taotlemine. Põhikirjas on need kirjas suure algustähega. Kuid orjus kestis seal veel peaaegu sajandi, praegugi on majanduslik klassivahe USAs pigem rassi järgi.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
