Olen kasuperede mentor ja kogemusnõustaja ning et meie peres kasvab lapsendatud laps, mõistan nende perede valu ja kurbust ehk rohkem kui see, kelle peres on bioloogilised lapsed. Samamoodi on neil, kes tulnud välja raskest kriisist või terviseprobleemist, kergem mõista läbi elatud kannatusi ja anda nõu neile, kes veel on sarnases olukorras. Iga kogemus on väärtus, milles on peidus nii plussid kui miinused. Tavaliselt näeme raskes ja ebamugavas olukorras olles vaid raskusi ega oska märgata, millised on elu õppetunnid. Alles hiljem, kui oleme sellest olukorrast välja tulnud, saame tervikpildi ja näeme kõike selgemalt.
Kuidas Sa selle töö juurde sattusid? Kui kaua tuleb õppida ja millised kursused läbida?
Lapsena soovisin saada lastearstiks ja hiljem psühholoogiks, kuid kahjuks isa haigestumise tõttu ei saanud Tartusse õppima minna. Läksin pärast gümnaasiumit tööle ning õhtuti õppisin ülikoolis informaatikat, see kestis kuus aastat. Tundsin siiski kogu aeg, et see pole päris see amet, mida soovisin õppida ja palju aastaid hiljem läksin õppima transpersonaalset psühholoogiat. See oli tsükliõpe ja kestis kolm aastat, kuid enesearengu seisukohalt väga oluline periood. 2015. aastal juhtusin lugema, et algavad kogemusnõustajate kursused ja see sõna – kogemusnõustaja – kõnetas mind kohe… (Pikemalt Eesti Elu nr. 16 2020 paber- ja PDF-/digilehes)
Kaire Tensuda, Toronto