29.märtsil tuli kohale hulk rahvast, suur saal oli pilgeni täis. Oleme tänulikud kogukonna huvi, arvamuste ja murepunktide eest ning mõistame selgelt, et on neid, kes ei ole nõus kaaluma ühtegi teist võimalust Eesti Maja asukoha suhtes kui ainult praegust. Kutsume selle kõrval üles arendama üksteise suhtes lugupidavat ja faktidel põhinevat vestlust. Põhjendamatud süüdistused, oma mõtetes kinni olemine ja arvamine, et toimub manipulatsioon organisatsioonide poolt… kõik need on olnud ja jäävad siinse kogukonna lahutamatuks osaks, kahjuks ei aita aga see kaasa konstruktiivsele dialoogile.
Oleme veendunud, et kogukonna parimates huvides on jätkata Madisoni uue keskuse arendamist. Miks? Ükskõik kui südamelähedane praegune Eesti Maja ka meile poleks, siis me ei usu, et oleks olemas mingit realistlikku tulevikuväljavaadet 958 Broadview'le jäämiseks. Maja ei tule enam rahaliselt omadega välja, lisaks puudub reservkapital kapitaalremondiks, mida hoone juba pikemat aega mitmes osas vajab. Ehitis on vana ja ebaefektiivse põrandaplaaniga, mis tähendab, et teostades isegi vaid kõige pakilisemad parandused ja remondi, ei ole seal näha pikaajalist majanduslikku väljavaadet. Teiseks, kolm katset müüa Eesti Maja ning ehitada korterielamu koos uue keskusega, kukkusid kõik läbi. Kuigi maa väärtus on kindlalt paigas, siis uue keskuse ehitamine koos korteriga, on osutunud arendajate jaoks liiga riskantseks ja mitterahuldavaks. Kolmandaks, Toronto kinnisvaraturg on üle aegade kõige kuumem. Hetkel on vaieldamatult parim aeg, et meie ühine kinnisvara müüa ning saada tulu, mis on suurem sellest, mis me oleks saanud seda arendajatele müües. Lõpuks, selline võimalus nagu suurepärase asukohaga Madisoni krundi ost, on äärmiselt haruldane. Lisaks asjaolu, et see asub kõrvuti olemasoleva eesti keskusega, annab meile ainulaadse “kord elu jooksul” võimaluse. Need on põhjused, miks neli organisatsiooni on ühisel meelel otsustanud 11 Madisoni kasuks. Siin ei ole mingit vandenõud. Ei mingit kokkumängu. Ega konflikte. Meie sülle on kukkunud võimalus lahendada väljakutsed, mille ees Eesti Maja seisab. Ärme lükka edasi leppimist reaalsusega, enne kui on liiga hilja.
Nii nagu ükskõik millise uue rajatisega, ei puudu Madisoni projektilgi omad riskid. Usume siiski, et need ohud on meie kogukonnale vastuvõetavad ja on tegelikult väiksemad, kui kaasame kogenud spetsialiste (meie endi kogukonnast) koos range järelvalvekomiteega, kuhu kuuluvad esindajad neljast erinevast organisatsioonist. Põhimõtteliselt palutakse 25.aprillil 2017 Eesti Maja aktsionäridel otsustada Eesti Maja müük ja suunata tulu Madisoni uue keskuse rajamiseks. Eesti Maja ei müüda enne, kui 9 Madisoni krundi ostuleping pole kinnitatud ning rahastamine tagatud. Peale hääletust toimub hoolikas analüüs, mis peaks kindlaks tegema, et Madisoni projekt on rahaliselt ja tehniliselt teostatav, lubades rajada Eesti Keskuse jätkusuutlikul alusel. Siis ja ainult siis, kui kõik tingimused on täidetud, müüakse Toronto Eesti Maja ostjale tingimusega, et me saame seda rentida, kuni uus keskus on valmis.
Allan Meiusi 5.aprilli artikkel “Eesti Elus” väidab, et Toronto Eesti Ühispank, Eesti Sihtkapital Kanadas ja Tartu Kolledž toetavad Madisoni projekti ainult enda huvidest lähtudes, mitte sellest mis on kasulik ja oluline Toronto eesti ühiskonna tuleviku jaoks. Selline väide on õhust võetud ning külvab ainult viha ja arusaamatust. Peame endale meelde tuletame, et kõigi kolme organisatsiooni nõukogu liikmed koos Eesti Maja juhatuse liikmetega teevad oma tööd vabatahtlikult ja pühendumusega, jagades erialaseid oskusi ning vaba aega eesti kogukonna heaks. Eestlastena on meil igal ühel omad oskused, mis võimaldavad rikastada meie kultuurielu. Väikese kogukonnana peaksime olema tänulikud, kui palju on meie hulgas neid, kes on tugevad nii mitmetel erinevatel aladel ning kes on valmis üles astuma ja neid jagama. Kui siis arvatakse, et juhatuste liikmed on “omakasu peal väljas” ja on ebausaldusväärsed, siis on see solvav ja tekitab ilmaaegu mürgist õhkkonda. Enamuse meie jaoks on küsimus paigalejäämise või konsolideerimise kohta väga südamelähedane. Me peaksime valima oma sõnu, vaatama faktidele otsa ja tegema aruka otsuse, mis pikemas perspektiivis on meie jaoks kõige kasulikum.
Hr. Meiusi tegi oma kirjutises avaldusi, mis on ilmselgelt valed ja mis me tahaks selgeks rääkida.
Esiteks, Toronto Eesti Ühispangast (TEÜ), kelle huvid on artiklis valesti esitatud. TEÜ laenab välja oma liikmete varasid, et teenida intressi, mida siis omakorda makstakse hoiustajatele, varade kasvamisega suureneb ka kapital. Pangale on tähtis teenida just nii palju, et katta pangaga seotud igapäevased kulud; ja väga olulise punktina, anda tagasi oma kogukonnale. Ühispank töötab väsimatult, et varasid välja laenata, ja võimalusel laenaks ta rohkemgi kui praegu tehakse. See aga sõltub juba täpsetest regulatiivsetest nõuetest, mida pidevalt revideeritakse. Ühispank ei ole huvitatud maksukohustusi täitvate laenude sissekasseerimisest ja kassareservi suurendamisest nagu hr.Meiusi arvab seoses Eesti Sihtkapitali, Toronto Eesti Maja või Tartu Kolledži laenudega. Lisaks spekuleerib hr.Meiusi Toronto Eesti Maja laenuvajaduste üle, ilma et tal oleks täpset infot äriplaanide või finantsaruannete kohta. Ausalt öeldes on see vastutustundetu.
Teiseks tõi hr.Meiusi välja fakte seoses TEÜ investeeringuga 11 Madison Avenue'l. Maja on linna poolt määratletud kui “kommerts/eraelamu” ja on hetkel kirjas kui kommertshoone. See tähendab, et seda võib kasutada äritegevuseks nagu panga avamine, ning allub ärihoone koodeksitele ja kinnisvara maksetele. Hoone on hetkel tühi, sest TEÜ pidas mõtlematuks raiskamiseks maksta linnale maja korrastamise käigus kõrgeid lisandunud lõivusid ja tasusid, et vahepeal muuta hoone staatus eraelamuks tudengitele väljaüürimise eesmärgil. See, et hoones pole üürnikke, ei ole mitte kohalike elanike ühingu mõjutusel või Annexi linnaosa muinsuskaitsestaatusest tingitud. TEÜ kulud hoonega seoses on kindlustatud tänu Toronto kinnisvaraturu kallinemisele. Kui ühispank teeb ühel päeval otsuse, et omatud vara on seotud riskiga nii neile kui eesti ühiskonnale, siis müügihind teeb tasa kõik kogunenud kulud. Kõiki neid punkte puudutati panga peakoosolekul 5.aprillil. Hr. Meiusi väited ei ole mitte ainult teadmatusest tulenevad vaid selgesõnalised valed.
Kolmandaks, Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) eesmärgiks on toetada eesti kultuuri ja pärandit kogu Kanadas. ESK on huvitatud jätkusuutlikust kogukonna keskusest, kuna Toronto piirkonnas on suurim arv eestlasi Kanadas. On oluline, et meil oleks korralik keskus, kus me kõik koos saaksime käia. Lisaks toetab ESK paljusid organisatsioone nagu eesti koole, lasteaeda, mitmeid koore ja rahvatantsijaid. ESK maksab üüri Eesti Majale, kuigi see pole kaugeltki jätkusuutlik organisatsioonile, sest ei kata kõiki Eesti Maja kulusid, hoolimata sellest et aastast 2005 on nad maksnud Eesti Majale enam kui 1 miljonit dollarit. ESKle kuulub kolm omandit Eesti Maja kõrval. Kaks Broadview hoonet osteti 2007.aastal strateegilise investeeringuna ja 2011. aastal osteti kolmas maja, mille jaoks andis kogukonna koostöö vaimus laenu Toronto Eesti Ühispank. Kõik kolm hoonet aitavad suurendada Toronto Eesti Maja väärtust nii arenguplaanide või müügi korral. ESK võiks need majad kergelt suure kasumiga müüki panna, sõltumata sellest kas Eesti Maja müüakse või mitte. Mis tähendab, et Eesti Majale jääb piklik maatükk, mille müük ei ole enam potensiaalsetele arendajatele niisama atraktiivne kui koos ESK poolt omatud hoonetega. Kõik see on olnud avalikult teada juba mitmeid aastaid, viimati räägiti sellest ESK peakoosolekul 8.märtsil 2017. ESK kannatlikkus on kooskõlas, mitte vastuolus Toronto Eesti Maja huvidega, nii nagu hr. Meiusi proovib väita.
Neljandaks, Tartu Kolledž on seotud pikemaajalise renoveerimisprogrammiga, et nende 40-aastases hoones moderniseerida üliõpilastoad ja uuendada vananev infrastruktuur. See lubab Tartu Kolledžil tulevikus suurendada üüri, mis loob täiendava tulu renoveerimise käigus võetud laenude intressimakseteks ja eesti ühiskonna tegevuse jätkuvaks toetuseks. Erinevalt Toronto Eesti Majast oli Tartu Kolledžil võimalik võtta suurem võlg, et läbi viia kapitaalremont, kuna neil on ette näidata pidev tugev sissetulek tubade ja kaubanduspindade üüri näol. VEMU muuseumi ehitus ei ole finantseeritud laenudega vaid rahakogumisüritustega. Tartu Kolledž ei saa mingit finantstulu Madisoni projekti läbiviimisega, taas kord vastupidiselt hr.Meiusi kinnitusele.
Toronto Eesti Maja on ja jääb kõige suurema riskiga ning väikese jätkusuutlikkusega hooneks. Jättes välja arengukulud ja -tulud, siis on Toronto Eesti Maja teeninud viimase kuue aasta jooksul $2,750. See mudel ei vasta kasvuootustele, veel vähem on seal väärt isegi tulesid peal hoida. Need faktid toodi Toronto Eesti Maja poolt välja 29.märtsil 2017 suurel rahvakoosolekul.
Kuigi hr.Meiusi arvates võisid sealsed ettekanded olla üleliigselt üksikasjalikud ja mittevajalikud, peaks ta aru saama, et mitte kõik eesti kogukonna liikmed pole viimaste aastate arenguid sama tähelepanelikult jälginud kui teised. Paljud kuulajad hindasid väga, kui täpselt kõik lahti seletati, sest neil puudus nii täielik ülevaade.
Härra Meiusi soovitab, et Eesti Maja parimaks lahenduseks oleks selle renoveerimine osade kaupa. Tundub, et ta pole täielikult mõistnud praegust olukorda, sest lühikokkuvõttes on Eesti Maja ees seisvad väljakutsed ning parandamise kulu nii suur, et hoone ei ole enam päästetav. Ekspert eksperdi järel on jaganud oma nõuandeid, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Järgemööda töötati kolme erineva arendajaga, kuid ükski neist variantidest ei näinud lõpuks ette suurema ehitusprojekti käigus uue Eesti Maja esitamist kogukonnale, ilma lubamatute riskideta Eesti Maja varade osas ja ohuga kaotada kõik.
Tänasel päeval, nagu kinnitavad Eesti Maja revidendid, on risk seotud maja tegevuse jätkamisega, kui meil pole enam pääsu mõne olulise ettekirjutatud remondi või hoolduse eest. See on väga raske järeldus. See käsitleb Eesti Maja ebakindlat tegevust, sealhulgas piiranguid laenata veelgi rohkem või tasuda õigeaegselt igapäevase tegevusega seotud arveid. Majaprobleeme ei saa enam lahendada lihtsalt uue värvikihiga või väiksemate toru- või elektritöödega. Hoone põhivajaduste – kütte, torustiku, elektri ja katuse – ülesütlemine on need, mis tähendaks lõppu. Veelgi enam, kui isegi teha kapitaalremont kõigi nende põhiprobleemide paranduseks, ei jõutaks kunagi muude murede juurde (näiteks müra kandumine ühest saalist teise, kaks saali, millel ühine köök, avalike tualettide paiknemine liiga kaugel saalidest jne). Sellised tööd nõuaks sisemiste seinte lammutamist ja kogu infrastruktuuri asendamist. Need, kes praegu iga päev Toronto Eesti Maja kasutavad, peaksid vahepeal mujale kolima, kuigi see pole just probleem, millel peatuda. Sest sarnase remondi hinnanguline maksumus ulatuks miljonitesse. Puuduvad igasugused rahalised vahendid või äritulu, millega seda saaks rahastada. Toronto Eesti Maja on rikas vara poolest, kuid ikkagi vaene, sest raha pole. Just sel põhjusel soovitab üks ekspert teise järel realiseerida vara väärtus müügiga, et siis omandada või ehitada uus hoone.
Madisoni võimalus tuli üles, kui varuvariant Eesti Maja ümberehituse küsimuse tõstatamise ajal. Kuna linnaga läbirääkimised oli vaja nende nõudel konfidentsiaalsena hoida, siis ei saanud sellest varem avalikult teada anda. Meie kogukond seisab nüüd otsuse ees, kuidas edasi ja see otsus tuleb vastu võta nii kiiresti kui võimalik. Seda mitte nii palju meile peale pandud ajapiirangu tõttu, kuivõrd et me peaks kogukonnana otsustavalt koos tegutsema ja sellest võimalusest kinni haarama. Jah, iga muutus on raske ja nõuab ümberkorraldusi ja muutmist. Me peaks keskenduma sellele, kuidas meie kogukond näeb välja 10, 20 ja 50 aasta pärast. Madison pakub julget ja positiivset tulevikunägemust. Projekti hoolikas finants- ja riskijuhtimine määravad eesti kogukonna edu Torontos.
Me usume, et 958 Broadview vara müük ja uue Eesti keskuse rajamine Madisonile on parimaks lahenduseks, millel on edaspidiseks kõige vähem riske kogukonnale. Ükski lahendus ei saa olla ideaalne absoluutselt kõigile, kuid ei juhtu tihti, et nelja erineva organisatsiooni juhatused on ühel meelel. Loodame, et nii Eesti Maja aktsionärid kuid ka eesti ühiskond toetavad seda algatust ning annavad neljale organisatsioonile oma volituse sellega jätkata. Kahtlemata on see võimaluseks tuua uut elu kogukonda koos kõigi meeldivate mälestustega 958 Broadview päevilt, tagades jätkusuutliku asukoha tulevastele põlvedele.
Praeguseks on kolm organisatsiooni – TEÜ, ESK ja Tartu Kolledž – rahaliselt toetanud Madisoni projekti, lootuseta neid kulusid tagasi saada või teadmatuses, kas kõik laabub. Hr. Meiusi arvamused püüavad lõhestada eesti kogukonda väidetega, mis on hoolimatud ja alusetud, need mustavad üksikisikuid ja organisatsioone, kes on töötanud jätkusuutliku ja kaasaegse kodu nimel.
Pole tähtsam kui kunagi varem jätkata oma ressursside ja kogukonna konsolideerimist, toetada üksteist ja töötada koos. Meil on reaalne võimalus kujundada kogukonna tulevikku mitte vaid mõneks järgnevaks aastaks vaid põlvkondadeks, rajatises, kus saame oma tegevusi läbi viia või pidudeks kokku tulla. Usume, et meil on vahendid selle läbiviimiseks, kuid lisaks peame oma jõud ühendama ja saama ühele meelele, et Madisonile kerkiks meie uus ühine kodu.
See on Kanada eestlaste jaoks murdepunkt. Üheskoos suudame tagada elujõulise kultuurilise kogukonna kohas, mis jääb meid ja meie tulevasi põlvkondi teenima.
