Vabas vormis kulgenud mõtetevahetusel oli jutuks kolmnurk: Kolm Eestit – dialoogid kodu-, pagulus- ja küüditatud Eesti vahel.
Kuigi esmapilgul tundub, et need on kõik väga erinevad, on lähemal vaatlusel neil kõigil ühiseid kokkupuutepunkte ja mustreid, näiteks teekond tundmatusse, kohanemine uute oludega, võõrandumine tuttavast/kodumaast, tagasipöördumine, jt.
Aigi Rahi-Tamm, kes on põhjalikumalt uurinud 1940.-60.-ndaid aastaid tõi näiteid mustritest, mis toimikuid uurides kordusid – eriti mis puudutas mõjutustegevust. Kuidas on proovitud ära kasutada erinevaid võimalusi kodu- ja pagulaseestlaste mõtteviiside muutmiseks. Näitena tõi kõneleja välja, et suurt lootust pandi tol ajal juubelilaulupeole, mis aga hoolimata püüdlustest ei toonud väljaspool Eestist elavaid rahvuskaaslaste masse Eestisse. Samuti ei olnud alati oodatud tulemust oluliste nimekate isikute mõjutamise katsetel.
Põhjalikumalt oli juttu ka erinevatest küüditamistest, sest lisaks enam teada ja räägitud 1941. ja 1949. a massküüditamistele viidi läbi ka väiksemaid (nt 1950, mil viidi külmale maale Petseri ja Narva-taguse piirkonna elanikud), millest enamikul palju teada ei ole.
Katariina-Sofia Päts uurib hilisajalugu, 1980.-90.-ndaid aastaid ja seda, kas-kuidas–kui suurel määral on väliskogukondade (nt Kanadas elavad eestlased) eestlased/baltlased mõjutanud kohaliku riigi poliitikat ja poliitikute suhtumist Eestisse (ja Baltimaadesse), eriti 1991. taasiseseisvumist silmas pidades. Et uurimistöö on veel pooleli, siis lõplikke hinnanguid on vara anda. Sellest, et organisatsioonide suhtlus riigi erinevate tasandite ja poltiitikute vahel oli üsnagi tihe, annavad tunnistust erinevad kirjavahetused, mida ka VEMU arhiivist on omajagu leida.
Arvukas kuulajaskond elas huviga esinejatele kaasa ja esitas mitmeid täiendavaid küsmusi ja kommentaare nii saalis kui kohtumise järgsetes eravestlustes kohvitassi juures.
Kohtumise lindistus on lähiajal kavas laadida ka VEMU YouTube’i kanalile, kust huvilised seda kuulata-vaadata saavad.
