Subscribe Menu

Kommentaar – Hollandi referendumi tagamaad ja tulemused


6. aprillil toimus Hollandis rahvahääletus Euroopa Liidu (EL)-Ukraina assotsiatsioonilepingu üle. Mäletatavasti keeldus Ukraina ekspresident Viktor Janukovitš 2013. a kõnealust lepingut allkirjastamast, mis põhjustas Janukovitši põgenemise Ukrainast Venemaale ning Maidani ja sellele järgnenud sündmuste jada.

Hollandi euroskeptikute võit

Idee assotsiatsioonileppe referendumi korraldamiseks, mida võimaldab Hollandis hiljuti jõustunud referendumiseadus, algatas euroskeptikuid ühendav ELi Kodanikekomitee. Referendum sai tuult tiibadesse pärast seda, kui kahtlast päritolu võrgulehel koguti üle 300.000 allkirja vastavasisulisele petitsioonile.

Referendumil osales 32,2% hääleõiguslikest kodanikest. Neist oli 61,1% assotsiatsioonileppe ratifitseerimise vastu ja 38,1% poolt. Hollandi seaduste kohaselt peab rahvahääletuse kehtivuse tagamiseks sellel osalema vähemalt 30% hääleõiguslikest kodanikest. Kuna see tingimus oli täidetud, on referendumi tulemus kehtiv. Nii ei saa siis Hollandi parlament kõnealust lepet ratifitseerida, ehkki ülejäänud 27 liikmesriiki on seda juba teinud.

www.wikipedia.org

Ehkki referendumi tulemused peegeldavad mitmete ajakirjanike hinnangul hollandlaste vastuseisu Ukraina Euroopasse kuulumisele, polnud see referendumi korraldajate tegelik mõte. Nende lõppeesmärgiks on rahvahääletuse korraldamine Hollandi ELi-liikmesuse üle kunagi tulevikus, nagu britid teevad seda 23. juunil oma Brexit‘iks nimetatud referendumil. Selleks kavatseb Kodanikekomitee uusi rahvahääletusi korraldades edaspidi blokeerida kõigi ELi õigusaktide vastuvõtmist, et nii loopida kaikaid kodaratesse Haagi ja Brüsseli suhetesse.

“Kuigi referendumi tulemus ei mõjuta tõenäoliselt ühelgi praktilisel moel Euroopa ja Ukraina koostööd, on Hollandi “ei”-leer saanud võidumaitse suhu. Selle juhid on juba teada andnud, et üritavad rahvahääletusele viia ka ELi vabakaubanduslepped USA ja Kanadaga,” kirjutab Hollandi ajakirjanik Marno de Boer (Pm, 24.04.). Ta nendib, et kuigi osal Hollandi valijaist võib tõepoolest midagi Ukraina vastu olla, on sellest hoopis olulisem nende antipaatia Brüsseli ja Haagi poliitikute vastu.

Hollandlaste võhiklikkus

Referendumi eel ütles kõigest 3% hollandlastest, et nad teavad, mille üle hakkavad hääletama. Mida või kui palju teadsid nad Ukraina sõjast ja Krimmi annekteerimisest? Või üritasid nad oma “ei”-ga rünnata hoopis oma valitsust ja bürokraate? Vaevalt oli neil aimu ka sellest, et 2014. a veebruaris võitlesid ja surid selle lepingu jõustamise nimel paljud ukrainlased.

Küsitluste põhjal on 59% hollandlastest veendunud, et Ukraina on korrumpeerunud riik; 19% väidab, et ukrainlased lasksid alla Malaisia lennuki MH-17; 34% arvab, et assotsiatsioonileping tagab Ukrainale ELi liikmesuse jm. Kodanikekomiteega lõi käed ka üks parempoolne populistlik uudisteportaal, mille kaastööline Bart Nijman on oma arvukate vabatahtlike abiga kogu loos mänginud vastassuundadesse vaatavat “kahe näoga Janust”. Just Nijman juhtis Ukraina-vastast kampaaniat: tema vabatahtlikud jagasid välja lendlehti, kus väideti, et Ukraina on riik, kus tänavatel marsivad fašistlikud relvarühmitused (!) ja et assotsiatsioonilepe on kahjulik nii ukrainlastele kui hollandlastele.

Kahjuks ei reageerinud Hollandi valitsus referendumi eel adekvaatselt äärmuslaste poolt levitatud valeinfole või korrigeeris seda loiult.

Referendumi õppetunnid

Esiteks on hämmastav, et Hollandi parem- ja vasakäärmuslased leidsid referendumi eel ühise keele. Diametraalselt erinevaid poliitilisi jõudusid seovad suveräänsuse, vabaduse ja eneseteostamise rahvuslikud motiivid, mille elluviimiseks valitakse vahel äärmuslikke abinõusid. Ka Kremli propaganda üheks meetodiks on vasak- ja paremäärmuslaste viimine “ühe mütsi” alla. Selleks on kõik vahendid head, isegi raha laenamine Prantsusmaa paremäärmusliku Rahvusrinde juhile Marine Le Pen'ile tema partei rahastamiseks, keda muide on nimetanud ELi “antidemokraatlikuks monstrumiks”.

Kolumnist Anne Applebaum kirjutab, et Hollandi referendum näitab maailmale, kuidas Venemaa mõjutab Lääne-Euroopas toimuvaid valimisi, pakkudes moraalset ja materiaalset toetust erinevatele äärmuslikele poliitilistele jõududele (SF, 08.04.).

Teiseks näitab Hollandi referendum, et egoistlik ja hästi organiseeritud vähemus võib kergesti saavutada võidu apaatse enamuse üle.

Kolmandaks on siin tegemist hoiatava õppetunniga brittidele. Mis siis, kui Ühendkuningriigi euroskeptikud ja äärmuslased suudavad Brexit'i eel sama eduka kampaania läbi viia? “Referendumitont käib mööda Euroopa Liitu,” kirjutab ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

Mida arvavad referendumist hollandlased ise?

Marno de Boer valgustab kõnealust referendumit läbi hollandlaste prisma. Tema sõnul ei läinud paljud hollandlased põhimõtteliselt hääletama, kuna referendum oli neile vastumeelne või ei olnud nad rahul viisiga, kuidas selleni jõuti. Kogu protsessi tegi veelgi keerulisemaks ja segasemaks see, et osa “ei”-leeri juhtidest väitis, et nad tegutsevad nii Hollandi kui ka Ukraina tavakodanike parimaid huve silmas pidades, kirjutab de Boer.

Nii või teisiti lööb Hollandi referendum häirekella mitte ainult Amsterdamis, Haagis, Londonis ja Brüsselis, vaid kogu Euroopas. Ukrainlased on aga pettunud, sest nende vabaduseideaale pole ikka veel mõistetud.

 

 

 

Elle Puusaag

Read more